Purjelaevastik vallutas Helsingi sadama, järgmine sihtpunkt Saaremaa

Esimene suurte purjekate võistlus peeti maha 1956. aastal, et jätta hüvasti purjelaevade ajastuga. Paraku sai sellest alguse hoopis traditsioon, Tall Ships Races, mis hoiab purjekaid siiani au sees. Juuli alguses Taanist Aarhusist alanud võidupurjetamine on nüüd otsa pidi Helsingis, et järgmisel nädalal juba võtta uus suund Riiale.

Aarhusist Helsingisse toimunud võistluse võitis 18,9-meetrine purjekas nimega Morning Star of Revelation, kuid võistlus ei ole selle ettevõtmise peamine siht. Ennekõike toob suurte purjekate sadamasse sisenemine kohale tuhandeid pealtvaatajaid, kes kõik tahavad vanu ja uhkeid aluseid oma silmaga kaeda. Ja nendele on see peaaegu sama suur elamus kui laevade meeskondadele.

Helsingisse saabus suurte purjekate laevastik 13-aastase pausi järel:

Esimene võistlus toimus Aarhusist (kus laevad olid 4.-7. juulini) Helsingisse. Sealt sõidetakse 25.-28. juulil ühiselt Riiga, et alustada teist võistlust Riiast Szczecinisse. Vahele mahub ka visiit Saaremaale.

Tänavuse purjetamisega kaasnes küll õnnetus, sest 1897. aastal ehitatud norralaste Wyvern uppus Gotlandi lähistel. Selle meeskond päästeti, küll jäi kadunuks üks neile appi läinud Wylde Swani meeskonnaliige.

Eestlaste purjekas St Iv saabus kohale neljandana, oma paadiklassis aga kolmandana. Aarhusist Helsingisse purjetamise võitjad:

Klass A

• 1. Statsraad Lehmkuhl (Norra)
• 2. Tre Kronor af Stockholm (Rootsi)
• 3. Georg Stage (Taani)

Klass B

• 1. Morning Star of Revelation (Briti)
• 2. Maybe (Briti)
• 3. Rupel (Belgia)

Klass C

• 1. Sharki (Poola)
• 2. Ebb Tide (Holland)
• 3. St Iv (Eesti)

Klass D

• 1. Akela (Vene)
• 2. Tomidi (Belgia)
• 3. Theia (Soome)

Soome meedia teeb numbrit ka sellest, et üks regatil osalevatest jahtidest, 1936. aastal ehitatud 17,7-meetri pikkune Briti luup Flamingo on kunagi kuulunud natsi-Saksa lennuväe juhile Hermann Göringile. Pilte sellest jahist vaadake siit.