Uppunud Herakleioni linn pakub avastusi veel ilmselt sajanditeks
Herakleion oli nimi, mille sellele iidsele linnale panid kreeklased. Egiptlased nimetasid sama linna Thoniseks, mistõttu sageli viidatakse sellele nimega Thonis-Herakleion.
Keegi pole päris kindel, miks linn uppus, kuid teadlased oletavad, et põhjuseks võis olla kombinatsioon mereveetaseme kerkimisest ja settekivimite vajumisest.
Linna asupaik jääb nüüdis-Egiptuse Aboukiri lahe rannikust 6,5 kilomeetri kaugusele merre.
Linna varemed paiknevad 46 meetri paksuse veekihi all. Need võiksid siiamaani avastamatuna merepõhjas lebada, kui neile poleks poolkogemata peale sattunud allveearheoloog dr Franck Goddio.
2000. aastal, mil Goddio üritas koos Euroopa allveearheoloogia instituudi IEASM (pr Institut Européen d'Archéologie Sous-Marine) töörühmaga leida 18. sajandi Niiluse lahingu käigus uppunud sõjalaevu, sattus ta esimest korda Herakleioni uppunud varemetele.
Vaata ka lühiklippi:
Akvalangistid leidsid enda suureks hämmastuseks liivasest merepõhjast mitmeid Vana-Egiptuse aegseid hästi säilinud esemeid.
Franck Goddio ja tema töörühm teostasid väljakaevamisi koostöös Egiptuse kultuuriväärtuste ülemnõukogu ning Oxfordi ülikooli juures tegutseva Oxfordi merendusarheoloogia keskusega. Täppistehnika abil kaardistati Herakleion sektorikaupa ja asuti seda välja kaevama.
"Meie avastused muudavad kunagi väidetavalt "Kreeka mere suudmes" asunud linna konkreetse asukoha eriti oluliseks," rääkis Goddio tänavu aprillis ajalehele The Daily Telegraph.
"Oleme oma uurimistööga alles algusjärgus. Selleks, et Thonis-Herakleion täielikult päevavalgele tuua ning selle saladusi põhjalikult mõista, peame tööd jätkama tõenäoliselt veel järgmised 200 aastat."
Seni on Herakleionist leitud skulptuure, ehteid, arhitektuurimälestisi ja muid muinsusesemeid. Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks võib siiski pidada Goddio ja tema töörühma avastatud 64 laeva.
Laevad pärinevad perioodist millalgi 12. ja 8. sajandi vahel e.m.a. ning asusid merepõhjasavi ja -liiva vahelises kihis. Huvitaval kombel paistab, et osa neist on meelega põhja lastud.
Uurijate kinnitusel on alused — ja nendega koos leitud 700 ankrut — heas seisus. Avastust on nimetatud tõenäoliselt suurimaks antiikmaailmast pärinevaks merelaevanduse-alaseks muinsusleiuks.
Nagu veealust Herakleioni linna ennast, ümbritseb ka uppunud laevu terve hulk vastamata küsimusi.
"Tegemist ei pruukinud olla lihtsalt aluste hülgamisega, vaid vaenlaste laevadel sadamalinna tungimist takistava meetmega," arvab Oxfordi merendusarheoloogia keskuse esindaja dr Damian Robinson. "Ehkki taoline tõlgendus on küll kütkestav, peame arvestama ka võimalusega, et laevad uputati lihtsalt selleks, et nende toel kuiva maad tagasi võita."
Omal ajal oli Herakleion kohustuslikuks peatuspaigaks kõigile Niilust pidi Egiptusesse seilavatele laevadele. Väidetavalt lossisid laevad siin oma kauba maha, misjärel see hinnati, maksustati ja läkitati järgmistel alustel ülesjõge.
Sadamapiirkonna nõgudest leiti väljakaevamiste käigus tinakange. Usutavasti pruugiti neid vahetusvahendina maksude maksmiseks ja kaupade ostmiseks.
See avastus on eriti oluline, kuna mõned kangid on pärit Ateenast ning tänini pole neid leitud kusagilt mujalt Egiptuses.
Herakleionis asus Egiptuse jumala Amuni ja tema poja Khonsu peatempel, mille oli oluline roll Egiptuse valitsejate dünastiaga seotud usulistes riitustes.
Kreeka ajaloolane Herodotos omistab templile veelgi olulisema tähenduse, kirjutades, et see ehitati mälestusmärgiks Heraklese esimesele visiidile Egiptusesse. Herodotos oli sama ajaloolane, kes väitis, et Trooja Helena ja Paris külastasid Herakleionit enne Trooja sõja algust.
Pildil: 9-tonnine tükk Vahemerre vajunud templi kivisambast tõstetakse kaldale (autor: AFP)
Seni on sealt välja kaevatud üle 300 väikese usulise muinsusleiu; kujukestel ja amulettidel on kujutatud nii Egiptuse jumalusi kui kreeklastest tegelasi. Esemed leiti väga hästi säilinud kujul ning neist on juba olnud palju abi toonaseid uskumusi uurivatele teadlastele.
Säilmed pole aga tähelepanuväärsed mitte üksnes usulistel põhjustel; paistab, et neid masstoodeti palju hulgalisemalt kui midagi, mida on leitud varajasematest ajalooperioodidest.
Suurem osa esemeid oli valmistatud kohaliku turu tarbeks, kuid asitõendid annavad mõista, et osa neist müüdi ka muudest piirkondadest tulnuile.
Sukeldujad on leidnud ja välja kaevanud ka hulgaliselt lubjakivist sarkofaage, mis võisid uurijate hinnangul kunagi sisaldada jumalatele toodud mumifitseeritud loomohvreid.
Teadlased loodavad uppunud linnas väljakaevamisi jätkates sattuda ka inimpõrme sisaldavate sarkofaagide peale.
Lisaks on leitud on nii kreeka- kui ka egiptusekeelsete kirjadega kaunistatud kivitahvleid; need toodi koos muude leidudega pinnale ja analüüsiti. Arheoloogiline noos aitas muu hulgas heita valgust linna nimele Thonis-Herakleion. Varem oli arvatud, et tegu võis olla kahe eraldi linnaga.
Sedamööda, kuidas merepõhjast aina uusi muinsusesemeid avastatakse, saavad arheoloogid ja uurijad Herakleioni kohta kahtlemata veel rohkem teada.
Võimalik, et kunagi saab selgemaks ka see, miks too lokkava majanduse ja rikkaliku kultuuriga sadamalinn ikkagi mere alla vajus.
