Kümme elundit ja kehaosa, mida inimestel tegelikult tarvis pole
Nagu arvata võibki, on tihti tegemist nn evolutsiooniliste jäänukitega, mida enam vaja pole.
1. Kolmas silmalaug
Väike voldike silma sisemises nurgas on jäänuk elundist nimega pilkkile — läbipaistvast silmakattest, mis on veel alles mõnedel lindudel, roomajatel ja kaladel.
Pilkkile peaks liikuma küljelt küljele, kaitstes silma pinda nägemist pärssimata.
2. Kurgumandlid
Need koed kurgu tagaosas tegelevad pisikute ja viiruste väljasõelumisega, kuid kalduvad ise kergesti nakatuma, mis on peamine põhjus, miks need paljudel lastel kirurgiliselt eemaldatakse.
Täiskasvanute õnneks kurgumandlid kahanevad vanusega ega põhjusta hiljem enam nii sageli probleeme.
3. Meeste rinnanibud
Need kummastavad kehakaunistused on olemas sellepärast, et kõik looted on alguses naissoost, kuni tööle rakendub Y-kromosoom, mis mõned meist isasteks muudab.
Nibud on selle protsessi kõrvalsaadus.
4. Ussjätke
Ehkki me saame ilma ussjätke, rahvakeeli pimesooleta hakkama küll, annavad viimase aja teadusuuringud mõista, et too elund polegi nii kasutu nagu varem arvati.
See võib toimida iselaadse panipaigana kasulikele pisikutele, kes peaksid meie soolkonna taasasustama puhul, kui eelmised pisikud mõne haiguse toimel välja uhutakse.
5. Sabalülid
Selgroo alumises otsas asub õndraluu ehk rahvakeeli sabakont — kolm kuni viis "kokku sulanud" selgroolüli. Need on jäänukid meie ammugi hüljatud sabadest.
6. Tarkusehambad
Vaid umbes viiel protsendil inimestest leidub suus tarkusehammaste jaoks piisavalt ruumi; ülejäänutel tuleb need enamasti valulisel moel välja opereerida.
Ent aegadel, mil hambapasta oli veel leiutamata, kulusid nood "tagavarahambad" närimisel marjaks ära, kui purihambad lagunesid ja välja kukkusid.
7. Üleliigsed roided
Enamikul inimestel on küll tosin roidepaari, kuid viis protsenti kõigist inimestest, šimpansidest ja gorilladest võivad uhkustada ühe üleliigse paariga üleval kaela lähedal.
8. Naiste seemnejuha
Naisterahvastel on oma versioon meeste rinnanibudest: munasarja lähedal paiknevad seemnejuhad.
Naissoost loote arenemise käigus känguvad need potentsiaalsed juhad tupik-torukesteks.
9. Karvapüstitajalihased
Need mikroskoopilised lihased aitasid ürgses minevikus meie kõukude kehakarvadel püsti seistes sooja hoida ning vaenlaste silmadele tegelikust suuremad ja ähvardavamad paista.
Nüüdisajal ei tee need muud kui kutsuvad esile nn kananaha.
10. Väikesed varbad
Meie ahvidest esiisad kasutasid okstest kinnihaaramiseks kõiki varbaid, nüüdisinimene kasutab aga püstiseismiseks peamiselt suurt varvast ning selle kolme väiksemat kaaslast. Viies varvas on suuresti rudimentaarne.
