Maynard Olson: Eesti geenikiibiprojekt oleks oluline samm kogu geeniteadusele
Geeniinfot saab kasutada inimeste tervise heaks, kuid selle igapäevameditsiini toomine eeldab ühiskondlikku kokkulepet võimaliku diskrimineerimise vältimiseks, ütles Inimese Genoomi Projekti üks ideeautoreid professor Maynard Olson Washingtoni ülikoolist.
Tema sõnul teame me inimese genoomis peituvast ikka veel võrdlemisi vähe, kuid Eesti Geenivaramul ja kavandataval geenikiibi projektil võiks olla võtmeroll nende teadmiste avardamisel, vahendavad ERR teadusuudised.
Eesti Geenivaramu juhi Andres Metspalu idee Eesti elanikkonnale vastava geenikiibi loomisest ja selle põhjal saadud info igapäevameditsiinis kasutusele võtmisest on hea mõte, sest tegelikult saame juba praegu genoomis toimuva kohta kogutud teadmiste põhjal inimesi aidata, ütles Olson.
"Geeniinfos peituvate võimaluste inimeste heaks kasutamiseks vajame oluliset rohkem teadmisi selle kohta, kuidas geenijärjestused on ikkagi seotud inimesele oluliste terviseküsimustega. Ainuke võimalus selle teada saamiseks on pikaajalised uuringud, kus on kaasatud suur osa kohalikust võrdlemisi ühtlase geneetilise taustaga elanikkonnast. Siin on seda palju lihtsam korraldada, kui näiteks mõnes suuremas, mitmekesisema elanikkonna, kirjuma kultuuri ja poliitilise taustaga piirkonnas,“ ütles Olson.
Tema sõnul püütakse samaga algust teha ka USAs, kuid tulenevalt sealsest tervishoiusüsteemist on see väga killustunud ning viiakse läbi üksikute kohalike tervisekeskuste eestvedamisel. Samuti on sealne elanikkond geneetiliselt väga mitmekesine.
Geeniinfo ja privaatsus
Geeniinfo on kahtlemata väga tundlik ning sellega ümber käimine nõuab Olsoni sõnul ühiskondlikku kokkulepet, kus inimesed saavad aru, et selleks, et tervishoidu paremaks muuta, on vaja ka midagi vastu anda.
