Tallinnas sündinud natsijuhi Alfred Rosenbergi kadunud päevik leiti üles

Uudisteagentuuri Reuters andmetel on USA-st leitud 400-leheküljeline käsitsi kirjutatud päevik, mille autoriks on Tallinnas sündinud natsijuht Alfred Rosenberg.

Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseumi hinnangul on päeviku leidmine oluline infoallikas mitmetele küsimustele vastuste leidmisel. Päevik heidab nimelt uut valgust Kolmanda Reichi poliitikaga seotud olulistele teemadele, vahendas uudisteagentuur NBC News.

Natsijuht peatub oma päevikus näiteks Nõukogude Liidu okupeerimisel, kaasaarvatud plaanidel tappa massiliselt juute ja idaeurooplasi.

Samuti sisaldab päevik materjali natsiliidrite pingetest erinevatel aastatel ning Hitleri ja Heinrich Himmleri pinevast kohtumisest Herman Göringiga.

"Tegu on tähtsa teabeallikaga ajaloolastele, mis täiendab ja kohati seab kahtluse alla senise dokumentatsiooni," kinnitas Holokausti Memoriaalmuuseumi pressiesindaja.

Päevik on kogu Rosenbergi mälestustest 1936. aasta kevadest kuni 1944. aasta talveni. Enamik sissekandeid on tehtud looklevas käekirjas, osa on kirjutatud pearaamatust välja rebitud lehtedele ja natside kirjapaberile.

Päevik leiti New Yorgi osariigis elava 81-aastase akadeemiku Herbert Richardsoni kodust. Väidetavalt sai mees selle Nürnbergi protsessil prokurörina osalenud Robert Kempneri endiselt sekretärilt Margot Liptonilt, vahendas AP Big Story.

Pikemalt räägitakse kirja pandud päevikust neljapäeval, kui USA Holokausti Memoriaalmuuseum ning USA Immigratsiooni-ja Tolliamet peavad sel teemal Delaware´is ühise pressikonverentsi.

ÜLEVAATLIKULT ALFRED ROSENBERGIST

Alfred Rosenberg sündis 12. jaanuaril 1893 Tallinnas.

Tallinn oli tema kodulinnaks, siin käis ta koolis ja teenis esimese palga. Siin algas ka tema poliitiline karjäär – 30. novembril 1918. aastal pidas ta Mustpeade klubi saalis oma esimese ettekande marksismi ja juutluse üle. See oli ühtlasi tema lahkumisetendus, sest Eesti Vabariigis polnud Rosenbergil midagi teha ning ta sõitis ära Münchenisse.

Suvel 1919 kohtus ta Adolf Hitleriga ja ühines tema liikumisega. Ta astus natsionaalsotsialistide partei liikmeks 1919. aastal enne Hitlerit, mil see partei kandis veel Saksamaa Tööpartei nime.

Saksa Töölisparteis oli ta üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest. Rosenbergi sulest pärinevad mitme natsionaalsotsialistide rassiteooria ja antisemitismiga seotud doktriinid.

Kui Hitler pärast Müncheni putši arreteeriti, määras ta Rosenbergi enda asemel natsiliikumise juhiks.

Aastal 1946 mõisteti ta Nürnbergi protsessil süüdi inimsusevastastes kuritegudes ja määrati kõrgeim karistus - hukkamine poomise läbi.

Allikas: Eesti Riigiarhiiv, Wikipedia