Guardiani andmetel pages lekitaja 20. mail Hongkongi, jättes Hawaiile maha 200 000 dollari suuruse palga, tüdruksõbra ja perekonna.
Kuigi hetkel Hongkongis redutav Snowden loodab seal ehk asüüli saada, siis sellele lootma jääda ei saa, sest USA ja Hongkong on 1996. aastal sõlminud kahepoolse väljaandmislepingu.
Aasta hiljem Suurbritannia küll loovutas Hongkongi Hiinale, kuid lepe jäi kestma. Sellegipoolest võib Peking aga väljaandmist tõkestada, kui see peaks olema Hiina "kaitse-, välispoliitika või avalikkuse huvides".
Õlekõrs Islandilt
Vahetult pärast avalikku ülestunnistust ilmutas end aga üks suurem õlekõrs liitlaste näol - Islandi parlamendi liige Birgitta Jónsdóttir ja organisatsiooni Islandi Kaasaegse Meedia Instituut (IMMI) tegevdirektor Smari McCarthy, vahendas majandusajakiri Forbes.
"Arvestades, et IMMI asub Islandil, töötab privaatsuse ja informaatorite kaitseks ja valitsuse poliitika läbipaistvamaks muutmisega, siis tunneme, et meie ülesandeks on Snowdenit abistada ja nõustada nii palju kui võimalik," seisis organisatsiooni avalduses.
Jónsdóttir ja McCarthy sõnul üritatakse hetkel Snowdeniga ühendust saada, et arutada tingimusi talle asüüli andmiseks. Samuti on IMMI esindajatel plaanis rääkida Islandi siseministri Hanna Birna Kristjánsdóttir`iga, et vajadusel oleks võimalik asüülitaotlusele kiirelt reageerida.
Snowden tunnistas eile intervjuus Guardianile, et otsib asüüli tõesti ehk Islandilt, kuid uskus siiski, et temast saab tõenäoliselt USA vang.
