Bilderbergi grupp – kapitalistide-imperialistide vandenõu või niisama härraste jututuba?
29.-31. mail 1954 toimus Hollandis Oosterbeekis Bilderbergi hotellis esmakordselt mõjukamate poliitikute, rahameeste ja muidu mõjukate kodanike kohtumine.
Tegemist on nüüdseks juba igaaastaseks muutunud traditsiooniga, kus viietärnihotellidesse või lossidesse kutsutakse tavaliselt 120 kuni 130 mõjukamat isikut, reeglina vaid rikkamatest lääneriikidest, kes siis suletud uste taga pidusöögil ja jutuajamisel maailma probleeme püüavad lahata. Algne eesmärk oli sellisel üritusel Lääne-Euroopas vastu seista
levivale ameerikavastasusele ja leida ühist euro-atlantilist liini.
Traditsiooniliselt kutsutakse sinna võrdselt liberaalse ja
konservatiivse maailmapildiga inimesi, sotsiaaldemokraate ja
vasakpoolseid näeme üldiselt harva.
Nõukogude kasvatusega inimeste jaoks on seal algusest peale olnud tegemist ideoloogiliste vaenlaste kohtumisega, millest lähtuvalt levib ka palju vandenõuteooriaid, eriti kurikuulus nn uue maailmakorra teooria. Ja eks see kokkusaamine oligi ju algusest peale suunatud nõukogude mõju vastu. Külm sõda on küll läbi, aga paljude Bilderbergi-vastaste protestijate meeltes elab see vaen siiani.
Ideoloogiline kokkupõrge tunamulluse kohtumise järel:
Bilderbergi konverents on olnud aristokraatlik üritus, mille algatajatena mainitakse eksiilpoolakat Józef Retingeri ja Hollandi printsi Bernhardit. Paraku pole ta ka päris korruptsioonivaba mainega ettevõtmine, sest 1976. aasta kohtumine tuli ära jätta Bernhardiga seotud pistiseskandaali tõttu (lennukitootja Lockheed oli aastaid Hollandi kuninganna abikaasale peale maksnud).
Ja meedia on seni aetud sealt nii kaugele kui võimalik. Tänavu, 6.-9.
juunini Grove hotellis algaval kohtumisel Hertfordshir'is Inglismaal
on esimest korda püsti pandud ka pressikeskus.
Wikipedia andmetel on Bilderbergi üritustel nähtud kokku ligemale 2500 kodanikku, kuid vaid 28 riigist. Korraldustoimkonnas on kahe liikmega esindatud 18 riiki. Hiina on viimasel ajal esindatud, venelasi nähti mullu esmakordselt (Igor Ivanov ja Garri Kasparov), idaeurooplastest on nähtud (mõistagi) poolakaid ja bulgaarlasi. Üllatavalt harva näeme jaapanlasi. Vähemalt soomlased on leidnud alalise koha kutsutute hulgas.
Võib ka süüdistada, et Bilderbergi konverents esindab ikka veel 19. sajandi lõpu elitaristlikku maailmapilti. Sisuliselt on liikumise taustal sama osa maailmast kui tööstusriikide ühendusel G7 või mõnel teisel eliitklubil. Ometi, oma panus on neil olnud ka eurointegratsiooni süvendamisel. Kolmandast maailmast pole sinna kordagi kedagi kutsutud.
Samas, kui vaadata teemasid, mida konverentsidel arutatud, siis paistab, et nad on lahenduste pakkumisel peaaegu sama suures peataolekus kui märksa avatum Davosi majandusfoorum. Mingeid salaühinguid ja loože sealt siiski välja ei paista.
Vaata nende teemasid
Nende jaoks, kes tahavad kõikjal kapitalistide-imperialistide-pankurite vandenõud näha, on just Bilderbergi konverents sellise salanõu kohaks, just seal käivad omavahel läbi lääneriikide tippoliitikud ja pankurid, suured rahamehed. Pole küll näha, et Bilderbergi grupp suudaks maailma just ühte või teise suunda juhtida, küll panid nad mõni aeg tagasi kaudselt Euroopa Liidu ülemkogu presidendiks Herman von Rompuy. Seega, on ikkagi tegemist klubiga, mis suletud uste taga otsustab asju ka meie eest.
Korraldustoimkonna esimehed:
- 1954–1975 prints Bernhard of Lippe-Biesterfeld
- 1975–1977 Walter Scheel
- 1977–1980 Alec Douglas-Home
- 1986–1989 Eric Roll, Baron Roll of Ipsden
- 1990–1998 Peter, 6th Baron Carrington
- 1998–2001 Étienne Davignon
- 2001- Henri de Castries
Kohtumispaigad viimati:
- 2012 Westfields Marriott hotell, Chantilly, Virginia, USA
- 2011 Suvretta House, St. Moritz, Šveits
- 2010 Hotel Dolce, Sitges, Hispaania
- 2009 Astir Palace, Vouliagmeni, Kreeka
- 2008 Westfields Marriott, Chantilly, Virginia, USA
- 2007 Ritz-Carlton Hotel, Şişli, Istanbul, Türgi
- 2006 Brookstreet Hotel, Kanata, Ottawa, Canada
- 2005 Dorint Sofitel Seehotel Überfahrt, Rottach-Egern, Saksamaa
