LINNAR VIIK: Kas tasuta tarkvara on usaldusväärne?
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on justiitsministeerium praegu algusjärgus vabale tarkvarale üleminekuga: „Oleme uuendanud oma dokumendihaldussüsteemi, et see toetaks vaba kontoritarkvara ja vaba tarkvaraga loodud dokumente. Järgmise sammuna kaardistame töökohad, kus kontoritarkvara kasutatakse lihtsamaks teksti- ja tabelitöötluseks ning analüüsime nende üleviimist kontoritarkvarale LibreOffice.“
Tema sõnul kulub riigieelarvest ainuüksi justiitsministeeriumi 3280 töökoha kontoritarkvara litsentside tasudele ligikaudu kuni 500 000 eurot aastas.
Ka kohalikes omavalitsustes osaliselt juba kasutatakse vaba tarkvara
Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul kasutatakse mitmetes Viljandi maakonna kohalikes omavalitsustes vaba tarkvara ja see on aidanud kulusid kokku hoida.
„Kui rääkida täielikust üleminekust vabatarkvarale, siis on see võimalik ainult juhul, kui seda teeb terve riigi avalik haldus. Kuid mõnes organisatsioonis võib see võimatu olla, kui näiteks kasutatakse selliseid tarkvara integratsioone, mis nõuavad spetsiifilist toodet, mida vaba tarkvaraga asendada ei saa või asendamiseks on vaja eraldi tarkvara arendust, mistõttu see ei pruugi rahaliselt mõttekas olla,“ selgitas Kase.
Ta tõi välja, et praeguseks on ka kontoritarkvara pakkujad oma toodet muutnud: „Kuutasu sees pakutakse ka andmete turvalist talletamist ja andmete jagamise võimalust, mis grupitöös on hädavajalik.“
Vabatarkvara eeldab kompetentse kasutajatoe olemasolu
IT-visionäär Linnar Viik märgib, et kui nii suur organisatsioon nagu riik läheks vabatarkvarale üle, on väga tähtis ka kohaliku toe olemasolu: „See aga saadab kohalikele IT-ettevõtjatele sõnumi, et kui meie riik hakkab kasutama vabatarkvaralist lahendust, siis vajab ta selleks ka kompetentset IT-tuge, nii et IT-ettevõtted hakkavad sedasama kompetentsi tööle võtma ja seda teenust tellijale kohapeal pakkuma.“
„Mis tegelikult tähendab, et riigi jaoks ei ole see tarkvara täielikult tasuta. Riigi tasandil ei ole mõeldav, et probleemide korral jäädakse ootama, millal keegi foorumis muret märkab ja abi pakub,“ selgitab Microsofti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, „see on lihtsalt ärimudelite erinevus – Google’i mitmed tooted on ka tasuta, aga selle maksavad kinni reklaamiostjad.“
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul ei tähendaks LibreOffice'i kasutuselevõtt väga suuri erinevusi praegusest olukorrast: „Ka praegu on meil IT-toe osakond, kuhu meie töötajad kõigepealt oma kontoritarkvara muredega pöörduvad.“
Probleemiks on ühilduvus
Tema hinnangul on üks probleem, miks veel täielikult ainult vabatarkvara kasutada ei saa, ühilduvus: „Probleemid tekivad siis, kui näiteks ühes asutuses kasutatakse LibreOffice’it, aga teises mitte, ning nende asutuste töötajatel on vaja muuta keerulisema struktuuriga dokumente.“
Selles osas, kui turvaline või töökindel vaba tarkvara on, ei saa ühest seisukohta võtta. Näiteks LibreOffice puhul toob Microsoft välja, et pole ühtegi tõsiselt võetavat turvalisuse uuringut tehtud, täpselt samamoodi ei leidu Aaviku sõnul ühtegi tõsiselt võetavat uuringut, mis tõestaks, et Microsoft on oluliselt turvalisem, stabiilsem ja töökindlam kui LibreOffice.
Näited maailmast
Linnar Viigi sõnul on näiteid, kus Eesti-suuruse kasutajaskonnaga ettevõte, organisatsioon või riik kasutab vabatarkvara, küllalt olemas: „Ma arvan, et Brasiilia kesk- ja omavalituste seas on kindlasti kümme Eesti-suuruse kasutajaskonna kogumit, kes on viimase viie aasta jooksul kasutanud ainult vabavaralisi lahendusi.“
Ka Hiina on teatanud, et võtab kogu riigis kesk- ja regionaalvalitsuste tasandil kasutusele vabatarkvara alates operatsioonisüsteemist ja lõpptarbija rakendused.
„Kindlasti saab see olema väga suure mõjuga kogu vabavara arengule, kui tuleb selline suur kasutajaskond juurde. Ja see näitab ka seda, et esiteks on Hiinas sisemist kompetentsi ja võimekust sellise ülesande lahendamiseks nagu kogu riigi halduse viimiseks vabatarkvaralistele lahendustele,“ ütles ta, kuid lisas „ja teisalt võib see tähendada ka seda, et nad lihtsalt võtavad selle vabatarkvara, arendavad sellest välja enda versiooni, sulgevad selle ja mängivad avatuse mängu edasi.“
Artikkel on valminud vabatarkvara võimaluste tutvustamise projektis, mis toimub EL struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
