Kas tõesti on elektroonikaseadmed ehitatud nii, et nad läheks ruttu katki?

Šveitsi elektroonikaekspert Felice Suglia tõestas mullu sügisel, et elektroonikat valmistatakse tänapäeval meelega sellisena, et ta lühikese kasutusaja järel üles ütleks. Suglia lammutas nimelt ajalehe Le Temps tarbeks koost lahti televiisori, kus kehvasti kuumust taluvad kondensaatorid olid meelega joodetud kuumenevate detailide külge.

Helsingin Sanomate

tehnikablogis kirjutab Terhi Hautamäki, et on teada ka juhtumeid, kus printeritesse või kohvimasinatesse on sisse ehitatud spetsiaalsed arvestid, mis tagavad, et printer lakkab töötamast 18 000 väljatrüki või kohvimasin 3000 kohvikannu järel.  Ja siis avastas veel blogija oma taskust mobiiltelefoni,

Hiinas

valmistatud

ZTE Blade

, mis lakkas akut laadimast koheselt garantiiaja lõppedes.

Tootjad loomulikult ei tunnista, et nad oma toodangut meelega saboteeriks, aga üritades oma valmistatud asju klientidele taskukohasemaks muuta on nad ilmselgelt asunud ka eelistama odavamaid ja vähem kvaliteetseid detaile. Nad on juba arvestanudki oma äriplaanides sellega, et klient on valmis rikki läinud seadme asemel kohe järgmist ja uuemat ostma.

Üks levinumaid variante on nii, et toode on tehtud selliseks, et tema remont on võimatu - üksikdetaile ei anna vahetada ja kui ka väiksem rike ilmneb, tuleb kogu asi prügimäele saata. Samas, on ka neid, kes reklaamivad oma tooteid, mis peaks vastu kogu kliendi eluaja - aga kaua sa endaga koos vananevat asja ikka kasutad.

Ka ZTE esinduses väideti Hautamäele, et telefoni remont minevat kallimaks kui telefon ise. Paraku blogipidaja umbusk tasus ära - kohalike tehnikaekspertide abil selgus, et telefonis oli vaid üks klemm kõveraks läinud ja tema parandamine oli isegi oma jõuga tehtav. Ära kunagi usalda tootjat?

Rikki läinud printeri probleemi nii siiski ei lahenda:

Hea lugeja, kas sina tead näiteid, kus mõni aparaat on enneaegselt üles ütelnud?