Ülevaade: kunagi hingehinnaga digiandmeruum odavneb üliruttu
Kunagi tuli andmete talletamiseks kasutada suuri ruume täitvaid masinaid, nüüd mahub sama palju või tohutult rohkemgi näpuotsa suurusele seadmele.
Ja areng kiireneb veelgi, eriti neil päevil. Kümne aasta eest oli üsnagi tavaline maksta tuhandeid kroone andmekandjate eest, mille hind jääks praegu alla kümne euro. Moodsad andmekandjad on palju odavamad, kiiremad, vastupidavamad.
Ülaloleval fotol: Hitachi loodud uudne kvartsklaasplaadi-tehnoloogia, millega saab teoreetiliselt talletada lõputut hulka digiandmeid.
Tehnikahuvilisele kahtlemata palju harivat lugemist sisaldav infograafik alustab jalutuskäiku ajaloos 1956. aastal väljastatud esimese kõvakettaga RAMAC 305.
See kahe külmkapi suurune seade maksis 50 000 dollarit (praeguse kursiga 422 047 dollarit ehk ümmarguselt 328 000 eurot), oli renditav 3200 dollari eest kuus ja pakkus 5 MB andmeruumi.
Megabait salvestusruumi maksis seega 10 000 dollarit (praeguses rahas 84 409,4 dollarit ehk 65 616,46 eurot)!
1963. aastal järgnes esimene eemaldatav kõvaketas, autor IBM ja andmemaht 2,6 MB. Seda sai rentida 695 dollari eest kuus (nüüd oleks 62 575 dollarit ehk 48 660 eurot aastas).
Tänapäeval enam-vähem normaalsena tunduvaid hindu hakkame nägema alles 1990ndate keskel, kui megabait andmeruumi maksis 0,75 dollarit.
Infograafik lõpeb 2012. aastaga, mida esindab 1 TB SSD-ruumiga taskunuga Victorinox. Sellise suurusega SSD hakkasid maksma kõigest 2500-3000 dollarit.
Lisaks on lõpus mainitud, et Western Digital plaanib tänavu välja tuua juba 5 TB suuruse kõvaketta.
Täielikku ülevaadet antud teemal ei saa, aga põnev oli ikka, eks!
