Samas neil, kellel kasutusel mõni kolmanda osapoole modifikatsioon Androidi operatsioonisüsteemist või hoopis Android kõige ehedamal kujul Nexus-seadmes, on lood teisiti, kirjutab Photopointi ajaveeb.

Sellisel juhul puudub vaikimisi võimalus integreerida Facebooki-kontakte Google'i konto või SIM-kaardil olevate kontaktidega.

Selle tühimiku täitmiseks on mitmeid erinevaid rakendusi, kuid siiani olen leidnud parimaks HaxSync for Facebooki.

Võimalused

HTC Sense'i pikaajalise kasutajana olen võtnud Facebooki integratsiooni Androidiseadmes iseenesestmõistetavana ning eal pole mõelnud sellele, et asjad võivad olla teisiti.

Esimesed katsetused operatioonisüsteemiga CyanogenMod ning hilisemad flirtimised erinevate AOSP/AOKP üllitistega viisid mind alati selleni, et Näoraamatu kontakte ei saa sünkroniseerida telefoni kontaktidega. Sama probleem esines ka Nexus 4 pihku võttes.

Kas Facebook on tõesti tähtis, võib tekkida kohe küsimus. Tegelikult on asi ainult informatsioonis, mida sõbrad sotsiaalmeedias teiste sõpradega jaganud on – telefoninumbrid, aadressid, sünnipäevad ja profiilipildid. Kuidagi oleks vaja seda siduda telefonis olevate kontaktide, kalendriga ning saada kontaktidele näopildid juurde.

Lisaks ei ole kõiki inimesi lisatud Google'i kontaktide hulka. Facebook on aga Google'iga selles osas nagu kaevikusõjas – kumbki pool ei taha teisega jagada enda informatsiooni, seades kasutajad halba seisu. Siin tulevadki mängu kolmandate osapoolte rakendused.

HaxSync on võrdlemisi minimalistliku kasutajaliidesega ning ei paku kasutajale esmapilgul erilisi valikuvõimalusi. Logid enda Näoraamatu-kontoga sisse, valid, mida sünkroniseerida, ning lased rakendusel oma asjad ära teha.

Kasutaja saab määrata, kas sünkroniseeritakse kõik kontaktid või ainult need, kelle kohta sisend seadmes juba olemas.

Lisaks võimaldab HaxSync sünkroniseerida Näoraamatus oleva kalendri: sõprade sünnipäevad ning ka sealsed sündmused/üritused.

Pärast andmeuuendust on kalendrirakenduses olemas sünnipäevad ning enam ei unusta neid ära. Kui on oht, et kalendrirakendust ei kasuta, siis programmijupp võib automaatselt meeldetuletused juurde panna.

Fotod: ekraanitõmmised rakendusest

Programmi teine pool on peidetud Androidi süsteemisätete, täpsemalt kontode juurde.

Sealt leiab HaxSync konto, kus saab ka muuta täpsemalt rakenduse seadeid – kui agaralt olemasolevaid kontakte seotakse Näoraamatu kontaktidega – nime täpsest klappimisest kuni mõne muu parameetrini, millega on võimalik neid omavahel seostada.

Saab määratleda, kas sünkroniseerida ka kasutajate seintel olev info ning uudistevoog või piirduda vähemaga.

Kalendri osas oli meeldivaid üllatusi – näidata kõik sündmused või ainult teatud staatuses olevad nagu näiteks "võibolla lähen", "kindlalt lähen" jne.

Kuna rakendus liigutab võrdlemisi suuri andmemahte, siis saab piirata sünkroniseerimisaega või seda, millist ühendust see programm kasutada võib.

Fotod: ekraanitõmmised rakendusest

Kelle jaoks?

HaxSync on kasulik rakendus kasutajale, kes soovib mugavalt ligi pääseda vajalikule informatsioonile tsentraliseeritult. Tõsiselt, telefoninumbri või sünnipäeva info tagaajamine erinevate kontaktisisendite vahel - või veel hullem, eraldi rakendustest või lausa seadmest - on tänasel päeval natuke naljakas.

Mis mõte on võtta lahti eraldi Facebookirakendus ning otsida kontaktide hulgast vajalikku inimest, avada tema profiil ja siis helistada, kui seda kõike saaks otse seadme kontaktirakendusest teha.

Kokkuvõte

Selle rakenduse puhul on tegu siiski ühe kasuliku universaalse vidinaga. See vahetab sotsiaalmeediavõrgustikuga rohkem informatsiooni kui mõni seadme tootjapoolne rakendus. Lisaks toimib see kõikidel seadmetel edukalt.

Miinusena võib välja tulla, et aeg-ajalt kipub esmane sünkroniseerimine olema liiga aeglane (eriti siis, kui sõpru palju) või sisendeid omavahel ebakorrektselt siduma.

Natuke taganttorkimist või rakenduse/konto taaspaigaldamist ja esmase eduka sünkroniseerimise tegemist on tulem hea.

Lisaks saab rakenduse programmide nimekirjast peita ja jätta vaikselt taustal omaette toimetama, jättes mulje, et see on süsteemi algselt kaasa pandud funktsioon.