Thatcher kinnitas 1989. aastal Gorbatšovile, et on Varssavi pakti lagunemise vastu
Kaks kuud enne Berliini müüri varisemist ütles Suurbritannia tollane peaminister Margaret Thatcher kinnitas Nõukogude Liidu presidendile Mihhail Gorbatšovile, et ei Suurbritannia ega Lääne-Euroopa soovi Saksamaade ühinemist ega Varssavi pakti lagunemist ning ütles selgelt, et soovib, et Nõukogude Liidu juht teeks kõik, mida suudab, et seda takistada.
Erakordselt otsekohese kohtumise käigus Gorbatšoviga 1989. aastal Moskvas ütles Thatcher, et Ida-Euroopa destabiliseerimine ja Varssavi pakti lagunemine ei ole lääne huvides. Thatcher tunnistas suuri muutusi, mis toimusid üle kogu Ida-Euroopa, kuid kinnitas, et lääs ei nõua selle dekommuniseerimist. Samuti ei tee lääs Thatcheri sõnul midagi Nõukogude Liidu julgeoleku ohtu seadmiseks, kirjutas väljaanne The Atlantic 2009. aasta 10. septembril.
Nõukogude arhiividokumendi järgi palus Thatcher Gorbatšovil lindistamine peatada, enne kui ütles järgmist:
„Me oleme väga mures Ida-Saksamaal aset leidvate protsesside üle. Seal võib tulla suuri muutusi, mida sunnivad osaliselt takka olukord ühiskonnas ja osaliselt Erich Honeckeri haigus. Üks näide selle kohta on tuhandete inimeste põgenemine Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksa Liitvabariiki. Kõik see on pinnal, see on väga tähtis, aga veelgi tähtsam on miski muu.
Saksamaade ühinemine ei ole Suurbritannia ega Lääne-Euroopa huvides. Avalike väljaütlemiste ja NATO kohtumiste ametlike kommünikeede järgi võib see paista teistmoodi, aga ei tasu sellele tähelepanu pöörata. Me ei taha ühinenud Saksamaad. See viiks sõjajärgsete piiride muutmiseni ja me ei saa seda lubada, sest selline areng õõnestaks kogu rahvusvahelise olukorra stabiilsust ja seaks ohtu meie julgeoleku.
Samamoodi ei ole meie huvides Ida-Euroopa destabiliseerimine ja Varssavi pakti lagunemine. Loomulikult toimuvad kõigis Ida-Euroopa riikides sisemised muutused, mõnel pool on need sügavamad kui mujal. Siiski eelistaksime me, et need protsessid oleksid täielikult sisemised, me ei sekkuks neisse ega nõuaks Ida-Euroopa dekommuniseerimist. Ma võin öelda, et Ühendriikide president on samal seisukohal. Ta saatis mulle telegrammi Tokyost, milles palub mul öelda teile otse, et Ühendriigid ei tee midagi, mis võiks seada ohtu Nõukogude Liidu julgeoleku või mida Nõukogude ühiskonnas võidaks pidada ohuks. Ma täidan tema palve.“
See oli Thatcheri viimane hullumeelne periood peaministrina. Kõige selle taga oli sügav umbusaldus Saksamaa vastu, mida kahtlemata õhutas Thatcheri sõjaaegne noorus.
