Geneetiliselt pole venelast olemaski. On vaid vene-soomlased?
Ajalooliselt on teada, et sajanditel pärast Rooma riigi hävingut valgusid slaavlased Ida-Euroopas laiali, ning mingil hetkel slaavistus ka tänane Venemaa. Seal aga teadmine kaob, legendid jäävad.
Genotüüpide uurimine tõotab ajaloolised müüdid uppi lükata. On mitokondri-DNA, mis pärandub emalt tütrele, ja y-kromosoomi DNA, mis pärandub isalt pojale, nende kahe näitaja abil on juba võimalik ka tervete rahvaste põlvnemisi välja joonistada. (Ja võibolla ka seda, kui palju rüüstavad võõrväed kohalikke naisi on vägistanud.)
On põhjust arutada lausa terve rahvuse ümber nimetamist, venelaste asemel "russofinnideks", ehk siis venesoomlasteks.
Järeldus on nimelt, et venelased ei olegi geneetiliselt slaavlased, vaid hoopis venekeelsed soomlased, kirjutab oma aruandes Lev Gumiljovi Keskus. Maride, vepslaste, mordvalaste genoom kattub praktiliselt täielikult slaavlaste omaga, vene keeleski on 60-70 protsenti mitteslaavi sõnatüvesid. Legendi venelaste slaavi päritolust võib peaaegu, et kehtetuks tunnistada.
Mitokondri DNA analüüs näitab ka seda, et venelastele on geneetiliselt lähemal ka tatarlased kui slaavlased Lõuna-Euroopast. Kuidas ikkagi läänemere- ja volgasoomlaste ala venestumine 7.-12. sajandini läbi viidi, on siiani ajaloo hämaruses, sest kõik leetopissid kajastasid ennekõike ideoloogilist varjaagide, hiljem ka seda välistada püüdvat puhtslaavi teooriat, mis kumbki soomeugrilaste rolli eirasid.
Venemaal on teadaolevalt läbi viidud suurem uurimus aastail 2000-2008, projekti Vene Genofond raames on 10 000 geeniproovi põhjal võimalik ka kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Tänavu peaks ilmuma suurem monograafia, esialgsed järeldused tõotavad aga paljud tõsirahvuslikud venelased endast välja viia.
Kolmanda aastatuhande alguse võlusõnaks on olnud genoom - inimese kogu geenipilt sai ära kaardistatud, ja nüüd on emaliini pidi edasi kanduva mitokondri genoomi ja isaliini pidi edasi kanduva y-kromosoomi DNA kaardistamisega võimalik ehitada välja tervete rahvuste põlvnemispuid. Kui vaid oleks võimalik koguda piisavalt palju andmestikku veenvateks järeldusteks. Numbrid on seni siiski vastuolulised.
Isalt pojale pärandatavat haplogruppi N-M231 esineb vähemalt Wikipedia andmetel 75 protsendi ulatuses neenetsitel ja (türgistunud) jakuutidel, 60 protsendi ulatuses soomlastel, ligi 40 protsendi ulatuses eestlastel, lätlastel ja leedulastel ja vähemalt varasema arvestuse kohaselt 20 protsendi ulatuses (slaavistunud) venelastel.
46 protsenti venelastest kannab meesliini pidi kanduvaid y-kromosoome haplogrupist R1a, mis teeb neist küll lähedasi poolakatele ja eestlastele, aga mitte serblastele.