Need 15 000 aasta vanused sõnad peaks olema seitsmele keelkonnale ühised. Kas ikka on?

Mother (ema), bark (puukoor) ja spit (sülitama) on vaid kolm 23 sõnast, mida (Briti) uurijad peavad vähemalt 15 000 aastat vanaks. See tähendab, et tegu on tõenäoliselt vanimate teadaolevate sõnadega.

See on küll pisut kummaline, sest ükski neist 23 sõnast ei kõla tuttavalt eestlase kõrvale. Aga sõnad on aja jooksul ka moondunud.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud värske uurimuse kohaselt pärinevad kõik need sõnad seitsmest Euroopa ja Aasia keelkonnast. Usutavasti moodustasid need osa „superkeelkonnast“ (ingl linguistic super-family), mis arenes välja ühisest ürgkeelest, vahendab Discovery News.

Sisuliselt tähendab see, et 15 000 aasta tagusest perioodist pärit jääaja-inimene saaks teie jutust tõenäoliselt aru, kuni kasutaksite just antud käputäit (ingliskeelseid ?) sõnu.

Siin need on: thou (sina), I (mina), not (mitte), that (too), we (meie), to give (andma), who (kes), this (see), what (mis), man/male (mees/isane), ye (teie), old (vana), mother (ema), to hear (kuulma), hand (käsi), fire (tuli), to pull (tõmbama), black (must), to flow (voolama), bark (puukoor), ashes (tuhk), to spit (sülitama), worm (tõuk).

Nagu näha, oli tuli kauges minevikus oluline element. Worm (tõuk) tuleb üllatusena.

Juhime tähelepanu veebilehele, mis võimaldab kuulata, kuidas mõned noist ühistest sõnadest kõlavad mitmesugustes iidsetes keeltes. Kui teil pole aega klõpsata rohkem kui üht helinäidet, kuulake, kuidas kõlab sõna „sülitama“ (ingl to spit) kartveli keeles.

Kuula siit

Uurimust juhatas Readingi ülikooli bioloogiateaduskonna evolutsioonibioloogia professor Mark Pagel. Koos kolleegidega võttis ta ette nimekirja 200 sõnast, mis keeleteadlaste väitel on ühised kõigis Euroopa ja Aasia keeltes. Seejärel otsiti kõlalisi sarnasusi ja võrreldi tähendusi eri keelte lõikes.

Järgmiseks selgitasid prof Pagel ja kolleegid välja kõigi sõnade tüved; tulemuseks oligi 23 sõnast koosnev loend.

„Meie tulemused annavad mõista, et mõnede sõnade levikut iseloomustav täpsus on märkimisväärne, pakkudes teoreetilist õigustust keele selliste omaduste otsimisele, mis võivad olla säilinud üle tohutute ajaliste ja geograafiliste distantside,“ kirjutas prof Pageli töörühm uurimuse kokkuvõttes.

Varem on mõned teadlased arvanud, et enamik sõnu ei säili kauem kui umbes 9000 aastat. Taoline hinnang toetub asendussõnade tekkimise ja käibeletuleku tempole keelte endi piires, kuna välja surra võivad ajapikku terved keeled.