Millegipärast kipuvad meie autorid oma proovisõidulugudes ikka ja jälle meenutama Eesti Vabariigi kuulsusrikka pealinna veelgi kuulsusrikkamaid tänavaauke. Muidugi pole Tallinn mingi ainulaadne löökaukude maardla. Isegi välismaal, olgu siis keskmise eestlase jaoks vähe tsiviliseeritud kolka võrdkujuks olevas Poolas või vanas kultuurriigis Prantsusmaal, tuleb teinekord auklikke teid ette. Aga meie, autoajakirjanikud, tõmbame neile sattudes ainult suu muigele ja noogutame üksteisele – sõbrad, selliste asjadega te Tallinna karastusega sohvreid juba ei püüa! Oli see vist väejuht Suvorov, kes juba kakssada aastat tagasi teadis, et raske õppustel, kerge lahingus.

Linnaisadel ei maksaks häbeneda ega hakata tänavaid uisapäisa remontima. Pigem võiks mõne eriti aukliku uulitsa üldse kinni panna ja hakata seda suurtele autofirmadele polügoonina välja rentima. Olen ise sattunud sellistele polügoonidele mitmes maailma otsas, kuid Tallinna tänavate sarnaseid ekstreemsusi pole kuskil näinud. Ilmselt on löökauke kulukas kunstlikult tekitada. Aga meil on nad juba olemas, miks siis kevade saabudes kallist ressurssi remondile raisata? Ehk on just tänavaaugud see tikutulega taga otsitud Eesti Nokia?

Kevadekuulutajateks nimetatakse – olgu siis jutumärkidega või ilma – ammust ajast ka mootorrattureid. Tänavune kaua vindunud talv sundis tsikleid pikalt kuuri all hoidma, aga nüüdseks on suurem jagu lund sulanud. Kevadet kuulutab koos tsiklistidega ka TGE –meie mainumbrist leiate mahuka tsikli-eri. Vaatame üle nii tuttuued kui ka 90 aastat vanad kaherattalised, ja nalja saab ka.

Suvi on kabriolettidega sõitmiseks hea aeg. Aga ettevaatust, päev otsa lõõskava päikese all kruiisida on tervisele päris kahjulik. Sestap ongi avaautod päris popid uduses Albionis, aga mitte Vahemere maades. Eestis? Lugege, mida Raivo E. Tamm arvab uuest lahtisest Opelist, ja otsustage ise. Või kui tunnete, et teie mark on hoopis Lamborghini, tehke tutvust Aventador Roadsteriga.

Autohuvilistel pole tavaliselt eriti asja Kumusse. Aga aasta 2013 on erand. Kuni juuli lõpuni on seal välja pandud neli kunsti-BMW-d. Need taiesed on märkimisväärsed mitmes mõttes – esiteks, kui kõige suuremad kunstiobjektid, mida kunagi on välismaalt Eestisse väljapanekuks toodud, ja teiseks on nende autorid sellise suurusjärgu nimed, keda Eesti muuseumides samuti varem pole nähtud. Meie käisime Kumus juba siis, kui kunstiautod alles kohale jõudsid, ja veendusime oma silmaga, kui keeruline oli ainuüksi nende mahalaadimine (ajakirjale lisaks ka YouTube, otsingusõnad „Jeff Koons“, „BMW“ ja „Kumu“) paksu jääkihiga kaetud muuseumiõuel.

Veel jääst rääkides – ümbermaailmasõitude jätkus kirjutame, kuidas käib sõit Antarktika mandrijääl. Olgu sõiduriistaks pealegi buldooser, kerge see pole.

Ja muide, kas teie autole on ikka suverehvid alla kruvitud?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena