Olukord Euroopa kosmosesadamas: ESTCube'i start võib toimuda lühikese etteteatamisega igal järgneval päeval
Silver Lätt ütles, et Euroopa kosmosesadama meteoroloogid jälgivad pidevalt tuule kiirust atmosfääri ülakihtides ja niipea, kui torm vaibub, võib oodata uudiseid uue stardiaja kohta.
"Loodan, et Eestile antud võimalus viia kosmosesse, 600 kilomeetri kõrgusele orbiidile, Eestis loodud Maa tehiskaaslane, realiseerub lähipäevil," ütles Delfile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kosmosebüroo juht Madis Võõras.
Ta kirjutas Delfile ka veidi lähemalt muljetest ja sellest, kuidas läksid kohtumised Kourous.
"Kahjuks ei toimunud kanderaketi VEGA start planeeritud ajal, 3.mail kell 23.06 (Kourou aja järgi)," meenutas Võõras. "Otsus stardi edasilükkamise kohta tehti Euroopa Kosmodroomi (CSG) juhi poolt teatavaks pool tundi enne starti."
Stardi edasilükkamise põhjuseks oli liiga tugev ja ebasoodsa suunaga tuul atmosfääri ülakihtides, mis võis põhjustada raketi kõrvalekalde planeeritud trajektoorilit. "Aga veelgi enam oht, et õnnetuse puhul võinuks rakett või selle osad kukkuda inimasustuse piirkonda," lisas Võõras.
Starti lükatakse nüüd edasi ühe päeva kaupa, märkis Võõras.
Kuna otsus VEGA 02 stardi edaslükkamise kohta tuli 30 min enne starti, viidi reedel Kourous, CSG-s läbi kogu kutsutud külalistele mõeldud programm.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kutsub rakettide starti jälgima raketi ehitamisega seotud firmade esindajad, ülesviidavate satelliitide omanike esindajad ja ajakirjanikud. VIP delegatsiooni koosseisus osalesid Eestist Eesti Kosmoseasjade Nõukogu (KAN) esimees Ene Ergma ja EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras.
Veel viibis Kourous Eestist kohal viieliikmeline ESTCube-1 tehniline delegatsioon eesotsas Silver Lätt'iga ning operaator Madis Ligema, kes salvestas materjali dokumentaalfilmi tarbeks ja tegi intervjuusid asjassepuutuvate inimestega.
Ergma ESTCube'i starti ei näinud
"Osalesime vahetul stardi jälgimisel," ütles Võõras. "Selleks oli juhtimiskeskuses Jupiter ruum, milles on pealtvaatajatel läbi klaasseina võimalik jälgida lennujuhtide tööd ning reaalajas olukorda suurtelt ekraanidelt."
"Edukale stardile järgnevad tavaliselt sõnavõtud ning pidu, mis arusaadavatel põhjustel jäid seekord ära," nentis Võõras. "Kogu VIP delegatsoon naases Pariisi pühapäeval, saamata oma silmaga raketi starti jälgida."
Võõras kinnitas siiski, et ESTCube-1 satelliidi ehitamine ning selle kaasamine VEGA 02 lastide hulka ESA poolt on toonud Eestile palju positiivset promo. See leidis tema sõnul kinnitust ESA juhtide ettekannetes.
"ESA peadirektor Jean-Jaques Dordain ütles oma kõnes, et ta on täitnud Ene Ergmale antud lubaduse kaasata ESTCube-1 VEGA 02 lastide hulka," vahendas Võõras Dordaini sõnu. "Aga selle põhjuseks on ESTCube-1 tehnoloogiline tase ning ESA sisuline huvi eksperimendi tulemuste vastu."
Võõras lisas, et Eesti-ESA koostöö on arenenud hästi ning loodetavasti saab Eestist aastal 2015 ESA täisliige, Eesti Kosmosebüroo tegutseb selle eesmärgi nimel sihikindlalt.
"Igal juhul on koostöö ESTCube-1 alal sellele oluliselt kaasa aidanud," märkis Võõras. "Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on kosmoseringkondades kaardil, meid teatakse ja tunnustatakse. Saavutada midagi kosmosevaldkonnas on ja jääb eriliseks. Siin ei saa lubada eksimusi, sest vigu pole võimalik parandada ning nendel on liiga kõrge hind."
Võõrase sõnul on Eestil kosmosevaldkonnas kolme liiki eesmärgid: teaduslikud, majanduslikud ja hariduslikud.
"Vaatamata oma hariduslikule iseloomule omab ESTCube tõsist teaduslikku sisu ning majanduslik mõju ilmneb eeskätt projekti käigus koolitatud inseneride tulevase tööpanuse kaudu," sõnas ta. "Samas annab kosmosekoostöö laiemas plaanis Eesti ettevõtetele võimaluse siseneda ambitsioonikale ning konkurentsitehedale kõrgtehnoloogilisele turule."
