Järjekordne läbimurre: päikeselennuk, mis lendab üksnes päikeseenergial nii päeval kui ka öösel
USAs maandus laupäeval maailma esimene mehitatud päikeselennuk, mis suudab lennata üksnes päikeseenergia abil nii päeval kui ka öösel, teatas uudisteportaal The Guardian.
Šveitsi teadusfirma Solar Impulse valmistatud lennuk maandus Phoenixi lennuväljal eile varahommikul, Californiast kohale jõudmiseks kulus lennukil ligi 18 tundi.
Lennuki piloot Bertrand Piccardi sõnul on tegu kindlasti läbimurde ja olulise teetähisega lennunduses.
Antud 1.6 tonnine päikeselennuk on teinud ka juba kestvuslennurekordi, lennates järjest üle 26 tunni, juba 2015. aastal on aga Solar Impulse'il plaanis sõita lennukiga ümber maailma.
Lennukil olevat nelja elektrimootorit ja akusid hoiavad töös 12 000 päikeseelementi.
Päikeselennukite kiire areng
Pea hiigellennuki tiivaulatusega, kuid väikese sedaanauto kaaluga Solar Impulse õhulaev sooritas oma esimese eduka arvestatava proovilennu juba 2010. aastal, kui teoks sai umbes pooleteise tunnine õhusõit. Tollal oli tegu mehitamata lennuga ning ööpimeduses veel lennata ei suudetud.
Esimene rahvusvaheline lend sooritati juba 2011. aastal ning kõigest aasta pärast järgnes ka päikeselennuki esimene mandritevaheline lend.
Projekti eestvedajaks on 1999. aastal esimese inimesena ilma peatusteta õhupalliga ümber maailma sõitnud Šveitsi seikleja Bertrand Piccard.
Ekspretide hinnangul ainult päikeseenergial töötavad lennukid siiski reisijaid niipea vedama ei hakka, sest neil pole selleks piisavalt jõudu, näiteks kiirustki arendab päikeselennuk hetkel vaid umbes 60 kilomeetrit tunnis.
Viiekordne helikiirus mehitamata lennukiga X-51A
Reedel teatas USA lennuvägi teisestki läbimurdelisest katselennust, kui mehitamata USA sõjaväelennuk lendas üle viie korra kiiremini kui heli.
Reedesel katselennul üle Vaikse ookeani õnnestus lennukil X-51A Waverider jõuda Machi arvult kiiruseni 5.1 ehk siis rohkem kui viiekordsele ülihelikiirusele, kirjutas StarTribune.
Katselennukite kiirusrekordit hoiab enda käes siiski X-43A, mil õnnestus 2004. aastal saavutada ligi kümnekordne helikiirus.
