Tulevikus piisab maja energiavarustuseks grafeeniga kaetud seinast

Grafeen (süsinikuaatomitest koosnev ühe aatomikihi paksune üliõhuke materjal) on tänapäeva popimaid võlusõnu. Aga murrang, mis on selle materjali leiutamisega kaasnenud, on ikka tohutu.

Daily Telegraph teatab Manchesteri ülikooli teadlaste tööst, mille sisuks on grafeeniga kaetud majaseinte muutmine päikesepaneelideks, mis toodaks päikesekiirgusest elektrit ja suunaks selle majas olevate seadmete varustamisele. Sisuliselt kaetaks majaseinad paberist ja värvistki õhema kihiga, mis on ka ülimalt tugev ja painduv, oleks võimeline värvi muutma, väljast vaadates aga ei saaks isegi aru, et värvikihi asemel on maja kaetud grafeeniga.

Termini grafeen tuletas juba 1962. aastal Saksamaal Hanns-Peter Boehm, kuigi esimestena suutsid seda materjali tegelikult valmistada 2004. aastal just Manchesteri ülikoolis Andre Geim ja Konstantin Novoselov. Nemad kaks said selle eest ka 2010. aastal Nobeli füüsikapreemia. Tänavu sai Manchesteri ülikool Euroopa Liidult ka miljard eurot, et grafeeni imeomadusi edasi arendada.