Eesti esimese satelliidi starti võib laupäeval vaadata ka otsepildis

Laupäeva, 4. mai varahommikul kell 5.06 stardib Lõuna-Ameerikas, Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa Kosmodroomilt kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kanderakett VEGA 02, mille pardal viiakse 600 km kõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1.

Sellega saab Eestist 41. riik maailmas, mis on registreerinud ÜRO vastavas registris kosmoses asuva tehisobjekti.

ESTCube-1 starti saab jälgida reaalajas lehel www.arianespace.tv

ESTCube-1 viimine kosmosesse ESA kanderaketiga sai võimalikuks tänu Eesti-ESA heale koostööle. Tänaseks on ESA-l 20 liikmesriiki ning 3 koostööriiki, milliste hulka kuulub ka Eesti. Koostööriigi staatus võimaldab Eesti ettevõtetel täita ESA tellimusi ja osaleda ESA projektides. 12 projekti Eesti ettevõtete ja teadusasutustega on täitmisel, järgmised 10 välja valitud ja ootavad lepingu sõlmimist. Eestit esindab ESA juures ja koordineerib projekte ning korraldab koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) tegutsev Eesti Kosmosebüroo.

„ESA on näidanud üles suurt huvi ESTCub-1 satelliidi missiooni tulemuste vastu. ESTCube-1 kannab unikaalset eksperimenti, mille käigus testitakse uudse konstruktsiooniga päikesepurje üht elementi – nanojuhet, mis keritakse lahti eriliselt poolilt. Selleks pannakse satelliit oma telje ümber pöörlema ning tekkiv tsentrifugaaljõud tõmbab nanojuhtme satelliidist välja. Päikesetuule mõjul omandab juhe elektrilise laengu ning seda mõõdetakse. Eksperimendi käik jäädvustatakse videokaameraga ning tulemused edastakse maale amatöörraadio sagedustel,“ selgitas EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras.

ESTCube-1 missiooni maajaam asub Tartu Observatooriumis Tõraveres.

ESTCube-1 stardiga võidab Eesti ka Baltimaade ja Soome „kosmose võidujooksu“. Leedu kuupsatelliit Lithuanica SAT-1 on kavas viia kosmosesse tänavu novembris, Läti satelliit VENTA-1 on küll valmis, kuid stardiaja kohta puuduvad andmed. Soome kuupsatelliit Aalto-1 on kavas viia kosmosesse järgmisel aastal.

„Kõik nimetatud satelliidid on nn tudengisatelliidid. Väikeriigi jaoks ei ole otstarbekas välja arendada oma kosmoses asuvat tehnoloogilist taristut, palju kasulikum on koolitada insenere, kellest saavad tulevikus ESA või kosmosefirmade töötajad ja kes toovad saadud teadmised ja kogemused koju tagasi,“ selgitas Võõras. „Selle eesmärgi täitmiseks on aga kuupsatelliitide ehitamine parim koolitusprogramm, mistõttu olen kindel, et ESTCube-1 ei jää viimaseks Eestis ehitatud satelliidiks, mis kosmosesse stardib,“ lisas Võõras.

ESA kinnitusel on ESTCube-1 missioon sissejuhatuseks Eesti saamisel ESA täisliikmeks aastal 2015, mis kinnitab Eesti partnerite tehnoloogilist ja organisatoorset võimekust.