Robot leidis kolm hauakambrit Mehhiko püramiidi alt

Seda, kas jumalate hulka tõstetud Quetzalcoatl ka tegelikult inimesena kunagi maa peal kõndis, on võimatu öelda. Asteegid arvasid, et Teotihuacanis jumalad sündisidki. Ja just Quetzalcoatli püramiidi alt nüüd hauakambrid avastati. Inimesed sinna ligi ei pääse, pisike robot Tlaloc II-TC küll. Ja tänu robotile oli nüüd ka võimalus suletud kambritesse esimene pilk heita.

Nüüd on aga arheoloogidel veel eriline põhjus Teotihuacani püramiidide alust uurida, nii palju kui üldse võimalik sinna ligi pääseda. Tegelikult ei tea me siiani, kes ikkagi ehitas Teotihuacani püramiidid. Tolteegid väitsid, et nemad ehitasid, ja asteegid jäid seda uskuma, ka hispaanlased kordasid sama teooriat. Kuid arheoloogia on selle väite juba ammu kõikuma löönud.

Tolteegide hiilgeaeg tänase Mexico City ümbruskonnas algas meie ajaarvamise 8./9. sajandil ja langus tuli 11. sajandil, nende pealinnaks oli Tula, praegusest Mehhiko Cityst loodes. Asteegid saabusid 13. sajandil, rajasid võimsa riigi, mille keskuseks oli Texcoco järvele ehitatud Tenochtitlan. Hispaania konkistadoorid, kes 16. sajandil asteekide riigi alistasid, rajasid selle ümber tänase Mexico linna.

Ja Teotihuacani püramiidid koos oma surnuteallee ja maailma suuruselt kolmanda, Päikesepüramiidiga troonisid nende naabruses endiselt, pannes ka tolteegid ja asteegid seal Quetzalcoatlit ehk kuulsat Sulismadu jumalana austama.

Teotihuacan oli oma aja Ameerika suurim linn, kus tippajal elas 125 000 inimest ja mille rajamist oli alustatud esimesel sajandil enne meie ajaarvamist, valminud oli ta arvatavasti kolmandaks sajandiks meie ajaarvamise järgi ja kestis sealne hiilgus isegi kauem kui Euroopas Rooma oma. Umbes aastal 650 näeme selle kultuuri hävingut. Püramiidid aga jäid, nagu ka lõpmatu hulk küsimusi.