Kui liikuda seda protsesside arvu graafikut pidi ajateljel tagasi, jõuab välja 1960ndatesse aastatesse, mil pandi kokku esimesed arvutikiibid. Arvutimaailmas on vähemalt tänini see seadus oma paikapidavust tõestanud, vahendab Novaator.

Samasugune eksponentsiaalne areng näib toimivat teaduses. 1960. ja 1990. aasta vahel kahekordistus teadusartiklite arv 15 aastaga. Minnes seda graafikut pidi tagasi jõuab aastasse 1710, mil ilmus esimene teadusartikkel, aega, mil oma töid avaldas Isaac Newton.

USA Baltimore’is vananemise uuringute instituudis töötav geneetik Alexei Sharov ja Floridas merelabori teoreetiline bioloog Richard Gordon on võtnud sel nädalal võrguajakirjas arXiv sama kasvugraafiku ning paigutanud selle eluvormide keerukamaks muutumise arengupildile.
Loe pikemalt Novaatorist

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena