Tapjaviiruste rünnak: kümme kõige enam surma külvavat viirust meie planeedil

Viirused on "koletised", keda näeb peamiselt mikroskoobi all ja kuna igale poole mikroskoobiga ei vaadata, pole meil ka võimalik öelda, kui palju neid maamunal üldse eksisteerib. Üks korealaste uurimus tuvastas, et ainuüksi ühes  kuupmeetris õhus leidub kuni 40 miljonit viirust ja kuni 11 miljonit bakterit. Kõik viirused ja bakterid pole inimestele ohtlikud, aga mõned on ja hirmsalt kohe.

Kümme kõige tapvamat viirust maamunal:

10. dengue ehk siis

dengeviirus

(ka DENV), mis põhjustab samanimelist veritsuspalavikku, tapab 25 000 inimest aastas.

Vaktsiini

tema vastu pole veel olemas. 2,5 miljardit inimest on sääskedega troopilistel aladel leviva nakkuse ohus, haigestub 50 miljonit inimest aastas.

9. Kollapalaviku viirus põhjustab 200 000 nakatunut ja 30 000 surmajuhtumit aastas. Levib samuti sääskede vahendusel troopilistel aladel, kuid vähemalt vaktsiin on tema vastu olemas. Euroopasse toovad haigust kaasa peamiselt lõunamaadel käinud turistid.

8. Marutaudi viirus, levib loomahammustuste kaudu ja põhjustab inimeste seas 55 000 surmajuhtu aastas. Vähemalt vaktsiin on olemas, ja Eesti on juba peaaegu marutaudivaba, aga oht, et haigus naaberriikidest tagasi tuleb, on suur.

7. Hantaviirus, Koreast pärit, peamiselt näriliste kaudu leviv viirus põhjustab veritsustõbe ja tapab 80 000 inimest aastas. Eestis täheldati seda viirust juttselghiirel esimest korda 1994. aastal, kõige rohkem levib haigus aga Hiinas.

6. Leetrite viirus, põhjustab peamiselt nahalööbena väljenduvaid leetreid, aga üle maailma ka 197 000 inimeste surmajuhtu aastas. Viirus põhjustas suuri kaotusi Rooma leegionäride seas juba 2000 aastat tagasi. Viimase 150 aastaga on leetritesse surnud aga kokku 200 miljonit inimest.

5. C-hepatiit, inimestel ja šimpansitel maksakahjustusi tekitav viirushaigus, mis levib peamiselt kokkupuutel haigestunud inimese verega, narkomaanide puhul süstlatorgete kaudu. Haigusesse on nakatunud 200-300 miljonit inimest, aastas sureb neist ligi 500 000. Vaktsiini tema vastu ei ole.

4. Gripp, viirusnakkusena leviv külmetushaigus tapab aastas samuti kuni pool miljonit inimest. Viirusetüved on pidevas muutumises, mistõttu ka vaktsiin vajab pirevat parandamist. Ajuti on nähtud ka palju tapvamaid gripipandeemiaid, eriti ränk tabas maailma Esimese maailmasõja lõpetuseks.

3. B-hepatiit on üks kõige levinumaid viirusnakkusi maailmas, mida on mingil eluhetkel kandnud kolmandik maailma rahvastikust (kaks miljardit inimest), tapab ta aastas 521 000 inimest. Levib kõigi kehavedelike kaudu, kahjustab ennekõike maksa.

2. Rotaviirus, levib peamiselt väljaheidete kaudu ja põhjustab kõhulahtisust, oksendamist, palavikku, halvimatel juhtudel aga 611 000 surmajuhtu aastas. Eestis on haiguse esinemissagedus ilmutanud suurenemise märke.

1. Tapvaim viirus maailmas on mõistagi HIV. Inimestel immuunsuspuudulikkuse sündroomi ehk aidsi esile kutsuv viirus levib ennekõike sugulisel teel. Viimase 32 aasta jooksul on ta tapnud kokku 25 miljonit inimest, uuemal ajal kaks-kolm miljonit inimest aastas.