Maa raiskab raha Marsi-lendudele, elu tasuks otsida hoopis Jupiteri kuudelt

Loomulikult näitab süüdistav näpp NASA suunas, kuigi tegelikult on väga paljud Maal tegutsevad kosmoseagentuurid liigagi kinni Marsi-lendudes. Elu sealt pole leitud ja ilmselt ei leitagi, palju elusõbralikum keskkond on aga mitmel Jupiteri või Saturni kuul.

NASA eelarve on ligemale pool kogu maailma kosmoseagentuuride eelarvetest, ehk kuhu vaatavad nemad, sinna vaatab ka maakera. Ja NASA prioriteet on praegu Marss. Sinna saadetakse kulgureid, varsti ka inimesi. Konkurendid teistest riikidest ja erasektorist üritavad veel enne NASA-t Marsil jala maha panna.

Nüüd tõusis vaidlus päevakorda Briti astrobioloogia konverentsil, kuigi teravaim kriitik oli ise NASA all töötav Robert Pappalardo, kes keskendunud Jupiteri kuu Europa uurimisele. NASA peaks suunama rohkem raha sinna, kus on suurem lootus elu leida, Marsilt seda ilmselgelt leida ei suudeta.

Europa avastajaks oli 1610. aastal Galileo Galilei, tegemist on meie Kuust veidi väiksema kuuga, mis tiirleb ümber Jupiteri. Tema pind on kaetud jääga ja atmosfäär koosneb suures osas hapnikust. Tema jäises koorikus ilmneb ka pidevalt mõrasid, mis võib viidata sellele, et jää all loksub soolase veega ookean. Just selline keskkond, kus näiteks Maa elusolendid suudaks ellu jääda.

Pappalardo on küsinud NASA-lt kahte miljardit dollarit Europa lähemaks uurimiseks, aga mõistagi NASA-l sellist hiigelsummat kerge leida ei ole. NASA-l on lisaks kaelas uued eelarvekärped. Ja Pappalardo pole enam rahul selle huviga, mis suunatud Marsile, hoopis Europa peale peaks tema arvates tähelepanu koondama.

Ka Jupiteri kuud Callisto ja Ganymedes ning Saturni kuu Enceladus on üsna suure tõenäosusega kaetud ookeaniga. Saturni kuu Titan on omakorda kaetud tiheda atmosfääriga, ja sealt võiks otsida lausa teistsuguseid eluvorme, kui meie Maa peal nägema harjunud.

Aga Marss on lähemal ja sinna pääsemini selgelt odavam kui lend kaugete Jupiteri ja Saturnini. Komsoseagentuuridel on palju lihtsam põhjendada oma rahavajadusi suurte avastustega Marsilt, kui kaugemalt. Ja nii lepimegi teadetega kus väidetakse, et Marsilt on leitud vihjeid võimalikule elule kaugel minevikus, elu praegu seal ju näha ei ole.

Tõsi, Jupiterist on NASA aparaadid mööda lennanud kaheksal korral, ehk peaaegu kõik, mida me sellest hiigelplaneedist ja tema kuudest teame, ongi tänu NASA-le. Aga avastada oleks nendelt taevakehadelt igatahes palju enam kui Marsilt.