(Loe siit, miks Raul Saaremetsa arvates võiks Spotifyle keskmist sõrme näidata.)

Mis uudiseid teil Eestile on?

Meil on väga häid uudiseid. Teisipäeval, 16. aprillil toome me Spotify Eestisse. Me oleme väga õnnelikud, et saame eestlastele oma teenust pakkuda.

Meie teenus on juba paar aastat olnud ülejäänud Põhjamaades ja Euroopas kättesaadav, aga kahjuks senini pole saanud seda Eestis pakkuda. Me oleme väga õnnelikud, see on suur päev muusikafännidele Eestis. Me toome täiesti tasuta, seadusliku muusika striimimise teenuse rohkem kui 20 miljoni looga Eestisse. Pole vaja midagi osta, vaja on ainult meie programm alla laadida ja kuulama hakata.

Kas füüsiliste albumite müük lõpeb Eestis nüüd ära?

Ei, üldsegi mitte. Me näeme oma peamise võistlejana muusikapiraatlust. Kõikidel turgudel kus me tegutseme on näha Spotify avanemise järel piraatluse vähenemist, sest me pakume lihtsat, kiiret, tasuta ja legaalselt teenust. Me täiendame teisi võimalusi nagu tasulist allalaadimist või CD-sid, me ei ole kindlasti nende asendus.

Spotify
Spotify pakub muusikat voogedastusena ehk kõiki lugusid laaditakse internetist. Tasuta kuualmise puhul kõlab iga tunni kohta umbes kolm minutit reklaame.


Spotifyl on 24 miljonit kuulajat, 20 miljonit muusikapala, iga päev lisandub 20 000 lugu.


€3,49 eest kuus saab kuulata muusikat arvutis ilma reklaamideta, €6,99 kuutasuga saab muusikat ka mobiilist kuulata ja püsivalt alla laadida.
Miks teie Eestisse tulek nii kaua aega võttis?

Muusikatööstuse reaalsus on see, et me peame sõlmima eraldi litsentsilepingud kõikide autoriõiguste hoidjatega igas riigis eraldi. Isegi Euroopa Liidu sees tuleb käia igas riigis eraldi lepinguid sõlmimas ja see nõuab meilt palju aega ja suurt jõupingutust.

Sellel on kaks osapoolt. Ühel pool on autorite õiguste esindajad ja teisel pool plaadifirmad. Meil on lepingud kõigi Euroopa suurte plaadifirmadega – Universali, Sony, Warneri jne – ja ka iseseisvate label’itega. Nendega tuleb iga turu jaoks lepingud sõlmida. Teiselt poolt tuleb siis aga veel sõlmida ka lepingud kirjastajate õiguste esindajatega, mis on igas riigis erinevad. Meil siin Rootsis on näiteks STIM, Suurbritannias PRS (Eestis EAÜ – H.L.) jne. Need lepingud tuleb ka sõlmida, kokku tuleb maksta mitu erinevat tasu. Kuna neid lepinguid tuleb sõlmida riik-haaval, võtabki see kaua aega.

Kui ma avan Spotify ja kuulan näiteks Metallicat, siis kuidas bänd reaalselt selle eest raha saab?

Spotify tasuta teenuse raha tuleb reklaamimisest. Iga tunni aja kohta, mida inimene tasuta teenusega muusikat kuulab, kõlab umbes kolm minutit reklaame. Selle reklaamirahast maksamegi artistidele. Nii et iga pala eest, mida Spotify programmis mängitakse, maksame me artistidele.

Kui liituda tasuta teenusega, siis saab sellega kaasa lisavõimalusi näiteks ilma reklaamideta muusika kuulamine või mobiilis Spotify kasutamine.

Kuidas on kohaliku muusikaga, millist Eesti muusikat te pakute?

Ma vaatasin tegelikult järgi, kuidas Eesti seis on ja olin päris üllatunud. Me katame Eestis populaarsest muusikast praegu 9/10-ndikku. Kuna Eesti on veel väga värske turg, siis ilmselgelt võib olla lugusid, mida meil veel pole, aga küllap need lisanduvad lähimate nädalate ja kuude jooksul.

Kui ma olen Eesti artist ja tahan oma muusikat Spotifysse saada, kus mu kuulajad on, mida ma tegema pean?

Seda on väga lihtne teha. Meil on lepingud pea kõikide suuremate sisuvahendajatega nagu näiteks CDBaby või Tunecore. Need vahendajad laevad artistide muusika väga väikese tasu eest erinevatesse teenustesse nagu näiteks Spotify või (Apple’i digitaalne muusikapood) iTunes. See oleks väga lihtne ja odav esimene samm, kui tahta oma muusikat Spotifysse saata.

Teine samm, kui su muusika juba on Spotifys, saad ära kasutada meie sotsiaalvõrgustikku. Me arvame, muusika on oma iseloomult jagatud nähtus, sellepärast ehitasime ka Spotify selliseks, et seal on lihtne muusikat jagada. Detsembris saime valmis uue võimaluse: Follow. Fännid saavad jälgida oma lemmikbände ja millal iganes artistilt uut muusikat tuleb, teavitab see fänne automaatselt programmis või emaili kaudu. See annab artistidele väga hea võimaluse otse fännidega suhelda ja piirduma ei pea muidugi ainult Eesti kuulajatega.

Esinejatel on lihtsam laieneda väga paljudele turgudele. Me oleme seda Rootsis väga palju näinud, et siin välja tulnud bänd on saanud tänu Spotify-laadsele teenusele mujal väga kuulsaks.

Kas Spotify on ainult uue popmuusika kanal või pakub midagi ka teiste huvidega kuulajatale?

Absoluutselt, me katame kõik žanrid. Meil on suur repertuaar klassikalist muusikat, lepingud oleme sõlminud näiteks Deutsche Grammofoni ja EMI Classicuga (suured klassikaliste muusika plaadifirmad - H.L.). Spotify osaks on ka rakendused, mis on sisuliselt nagu kureeritud repertuaar. Mõned neist rakendustest on pühendatud otseselt klassikalisele muusikale või džässile. See on hea viis nende žanrite avastamiseks Meil on lõputu hulk muusikat.

Kui palju muusikat sa ise nädalas kuulad?

Me kuulame muidugi kontoris pidevalt muusikat, see teeb 8 tundi päevas, pluss ma kuulan ise ka veel paar tundi. Nii et kokku võib-olla 60-70 tundi nädalas.

Millistesse kanalitesse te veel laienete?

Mei eesmärk Spotifys on teha muusika kättesaadvaks igal pool, kus inimesed tahavad seda kuulata. Meil on mitu spetsiifilist partnerlust, mõned neist puudutavad ainult kodu: näiteks me oleme Sonose muusikakeskustes, Samsungi nutitelekates on Spotify app jne. Meil on ka lepingud autotootjatega, hiljuti hakkasime koostööd tegema Fordiga. iPhone app on tehtud Ford Sync süsteemi jaoks.

Auto on eriti oluline kuulamis paik. USA ja ma tean et ka Eestis on palju iniemsed kuulavad palju raadiot autos. me tahame teha nii palju kui võimalik, et spotify tuua sinna, kus inimesed muusikat kuulavad.

Mis sorti reklaame tasuta muusika vahele kuuleb?

Reklaamid on seotud kohaliku turuga, nii et Eestis kuuleb mõnda ülemaailmset reklaami, aga ülejäänud on Eesti enda reklaamiandjate sisu. Meil on palju erinevaid reklaamivõimalusi, nt bännerid või helireklaamid. Nii et me üritame toote teha nii kohalikuks kui võimalik.

Teile jookseb kokku ilmselt päris palju andmeid inimeste muusikaharjumuste kohta, kuidas te neid kasutate?

Me oleme väga andmete-põhine firma, s.t me kasutame andmeid, et äris otsuseid langetada. Samas püüame ka nende andmetega loovad olla – näiteks soovitada sulle sinu kuulamisharjumuste põhjal uut muusikat. Kõigi nende kuulamisandmetega pakume me inimestele muusikat, mida nad varem pole kuulanud või mida nad muidu ei leiaks.
Andmed on Spotify jaoks väga olulised.

Spotifys kuulatud lugusid arvstatakse nüüd ka Billboardis. Ja ka Spotify programmis sees on muusika-topid, mis näitavad üleüldisi edetabeleid või riigi kaupa kõige populaarsemat muusikat. Teisipäeval lisame sinna ka Eesti lingi. Siis näete ka Eestis kõige populaarsemaid lugusid.

Parandatud kl 12:40: Spotify direktori nimi, kellega Delfi rääkis, on Andres Sehr.