Rootsi panustab 90 miljoni euroga Euroopa mehitamata lennukisse
Lisaks Rootsile osalevad projektis Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Šveits ning kogu arendustöö arvatakse maksma minevat umbes viis miljardit eurot. Saab tarnib prototüübi kere. Põhivastutus langeb Prantsuse firmale Dassault, vahendab Helsingin Sanomat.
Neuron on Euroopa vastus USA-le, mis on mehitamata lennukite arendamises ja kasutamises teistest riikidest ees. Usutakse, et sõjapidamine hakkab üha rohkem toimuma „kaugjuhtimise teel“. Lahinguväljal olevate sõdurite tähtsus väheneb, kui lennukeid ja muid relvi juhitakse juhtimiskeskustest. Euroopa tahab selle arenguga kaasa minna.
Oma kujult veidi USA vargpommitajat B-2 meenutav Neuron tõusis esimest korda õhku detsembris. Radarile nähtamatu Neuron võib kanda raskeid relvi, nagu rakette.
USA on kasutanud mehitamata lennukeid peamiselt terroriste jahtides. Süsteem on osutunud tõhusaks, aga seda on ka kritiseeritud ohu tõttu tsiviilisikutele. Stanfordi ülikoolis läbi viidud uuringu järgi on pärast 2004. aastat ainuüksi Pakistanis droonirünnakutes hukkunud 500-900 tsiviilisikut.
Neuroni seeriatootmise kohta pole seni veel otsust tehtud. Ajalehe Aftonbladet teatel tahaks Dassault Rootsiga koostööd teha seeriatootmise alustamiseks juba järgmisel aastal. Rootsi valitsus ega Saab ei ole jätkuva koostöö võimalust välistanud.
Rootsi kaitsejõud ei ole seni Neuroni vastu huvi tundnud, mistõttu loodab Saab huvile välismaalt.
