Stadi poolsaar Norra läänekaldal on tavaliselt üks kõige raskemate ilmastikutingimustega koht riigis ja seega on ta ka pidevalt ohuks laevaliiklusele. Sõjajärgsetel aastatel on kirja pandud seal kokku 46 laevaõnnetust 33 hukkunuga. Seega tahetakse vähemalt osa lääneranniku laevaliiklusest pigem sellest läbi, kui ümber suunata.

Kaljust kanalit läbi ei kaeva, oluliselt lihtsam on sellest tunnel läbi puurida - 1,7 kilomeetrit pikk, kõrgusega 49 meetrit, laiusega 36 meetrit. Kavandatava tunneli maksumus oleks 1,6 miljardit Norra krooni (210
miljonit eurot), millest miljard tuleks riigilt ja ülejäänud rahastus on
seni veel lahtine. Ehitus algaks 2018. aastal.

Tunneliehitajatena jäävad norralased ilmselt alla vaid šveitslastele, raha on aga Norral üle jäänud isegi sügavaimatel kriisiaastatel. Seega ei ole ka imeks panna, et Norra ehitusplaanid võtavad asju õige suurelt ette.

Lühemaid laevatatavaid tunneleid on mujalgi nähtud, aga nüüdne tunnel oleks esimene, kuhu oleks võimalik ka suuri laevu sisse suunata. Jutt on nii transpordilaevadest, kui ka kuulsat Hurtigruteni marsruuti (Bergenist Kirkenesini) väisavatest reisilaevadest.

Video: Sõit Hurtigruteni marsruudil, surutuna kokku 37 minutisse: