Alfaisaseks jäämine on raske

Võitlused sigimispartneri ja pesitsuspaiga pärast on loomariigis väga sagedased.

Enamasti katsuvad jõudu isased loomad. Mitu järjestikust võitu suurendavad tõenäosust, et jagelemine toob edu ka järgmisel korral. Selle niinimetatud võitjaefekti põhjuseks peetakse testosterooni, vahendab Novaator.

Kuidas mõjutab riiakate isaste testosteroonitaset ja kakluse tulemust see, kui kari seda pealt vaatab?

Just seda uurisid Max Plancki ornitoloogiainstituudi teadlased. Katharina Hirschenhauser tegi katseid ida-põldvuttidega (Coturnix japonica). Ta pidas linde väikeste rühmadena, kus oli lisaks emastele kaks isast.

Dominantsed vutikuked kaklesid aeg-ajalt, kuid teised linnud seda pidevalt pealt ei näinud. Tavapärane vutikukkede kaklus kestis 7 minutit ja võitja ründas oma vastast keskmiselt 29 korda. Keegi teisele tõsiselt viga ei teinud.

Kakluse võitjad jäid edasi karjajuhi kohale. Kaotajad seevastu said oma puuri tagasi minnes oma endiselt alluvalt isaselt kolki ja kaotasid mõne aja jooksul oma alfaisase staatuse.

Kui pealtvaatajaid polnud, tõusid kõikide võitlevate lindude testosteroonitasemed ja pärast kaklust säilis kaotajate seisund karjas. Pealtvaatajate juuresolekul pöördus olukord kaotajate kahjuks – nende hormoonitase langes ja samuti langesid nad karjahierarhias allapoole.

Loe täisteksti ja rohkem teadusuudiseid Novaatorist!