Youtube oli alles mähkmetes, kui sinna laeti üles üks video kummalisest roomikmasinast. Mingi tüüp kihutas sellega mööda kohalikku külavahet ringi kui pöörane, tehes manöövreid, mille peale mõni tavaline roomikmasin oleks merehaigeks jäänud. Tehnilistes andmetes mainiti, et sõiduk kiirendab 0–100 km/h 3,5 sekundiga. Mis on eriti groteskne sellest vaatevinklist, et senine roomikmasinate kiirusrekord kuulub inglaste CVR(T) Scorpionile ja väljendub kiiruses numbriliselt 82,23 km/h. Sellest järeldub, et 0–100 km/h kiirendust pole saanud ühelgi roomikmasinal seni ollagi, sest 100 km/h oli lihtsalt saavutamatu. Youtube’i promovideol oli oma põhjus – nimelt loodeti selle abil leida sponsoreid üritusel DARPA Grand Challenge 2005 osalemiseks (tuleb öelda, et üsna edutult). Masina nimeks oli Ripsaw ning tolleks ajaks oli see juba 4 aastat vana.

Algus

Kaksikvennad Michael „Mike” ja Geoffrey „Geoff” Howe olid kuueaastaselt omas külas tuntud kui konstruktorid, ehkki selles vanuses tegelesid nad peamiselt asjade lammutamisega. Nagu näiteks röstri ja elektrilise konserviavaja dekonstrueerimisega (viimase käest saadi õpetust 120 V näol). Esimene suurem projekt oli onn, mille jaoks nad langetasid süüdimatult naabri maal ilusat metsamaterjali. Seda 8aastastena ja peamiselt kirvega. Ei oleks sellises onni ehitamiseski midagi erilist (ka loo autor on umbes sama vanana metsas onni jaoks puid langetanud), kui sellest ei kooruks välja nende leiutajahing ja visadus. Nimelt sõimas ühel mitte just eriti kenal päeval naaber nende emal võsukeste omavolilise metsahoolduse eest näo täis, mis piiras oluliselt poiste tegevusvabadust. Kuna rohkem puid langetada ei saanud, tuli lõpetada onni kõrgemaks ajamine ning teha katus olemasolevast materjalist. Et aga onn jäi väikemeeste jaoks liiga madalaks, lahendati toa kõrguse probleem vastupidises suunas ning kaevati põrand sügavamaks. Sellest ajast on vendadel tavaks otsustada oluliste projektide elluviimine käepigistusega ja mitte loobuda enne kui asi valmis.

Vennad kasvasid suureks ning 90ndate lõpus toimetati oma bändis „Two Much Trouble”, mille lavaks kohandati endine koolibuss. Sellel lõigati külg lahti ning pandi see hüdraulikaga üles-alla käima, et ei peaks teiste esinejatega lava ja kontserte jagama. Samal ajal hakkasid vennad järjest enam tegelema bagisõiduga. Nende esimesed omaehitatud bagid said endale nimeks T-Rex ja Godzilla. Pärast nende valmimist ei suudetud tükk aega otsustada, kas valmistada järgmise projektina gaasiturbiiniga maastikuauto või roomikmasin. Lõpuks jäi kandma idee maailma kiireimast roomikutega masinast, millega saaks sõita nagu bagiga.

Teine algus

Roomikutega kiire bagi ideest sündiski 2001. aastal Ripsaw. Kuna otsest eeskuju ei olnud, siis võeti šnitti kettsae pealt. Probleeme, mida tuli lahendada, oli mitu. Näiteks kuidas panna raske roomik suure kiirusega pöörlema nii, et see ratastelt maha ei tuleks, või et see tsentrifugaaljõu mõjul tükkideks ei lendaks. Osalt lahendati see roomikute kaalu vähendamisega: loobuti tavapärasest roomikulülide linkimisest põikpoltidega, kasutades selle asemel lülide trossile ajamist. Samas tagas roomiku trossidele ajamine ka roomiku senisest märksa parema tõmbetugevuse. Ka roomikulülid ise olid senisest märksa kergemad, kaaludes ümmarguselt vaid 1 kg/tk. Et vedrustuse suure käiguulatuse juures on probleeme roomikmasina roomiku pingsuse tagamisega, siis võeti kasutusele juba vanast ajast tuntud esimese ratta eelpingestamine vedruga. Et roomik külgkoormuste korral maha ei jookseks, lisati rataste vahele siinid, milles jooksid roomikulülide saehambad. Kuigi masin kaalub lõppkokkuvõttes 3800 kg, tagab mootori 700 hj selle, et igav Ripsawga ei hakka.

Käsi kroonu kaukasse

2004. aastal lõppes tulemuseta esimene DARPA Grand Challenge, mille sisuks oli autonoomsete mehitamata sõidukite võistlus kindlaksmääratud distantsil. See tõi kaasa uue konkursi väljakuulutamise 2005. aastaks, millel plaanisid osaleda ka vennad Howe’d. Kahjuks sai probleemiks rahastamine (selle probleemi lahendamiseks võetigi kasutusele eespool nimetatud Youtube’i video). Põhitöö kõrvalt vabal ajal valmis tehtud autonoomne Ripsaw ei jõudnud rahapuudusel kohaliku eelvooru kõrgetest kohtadest kaugemale. Küll aga oli selle konkursi otsene tagajärg see, et 2006. aastal kutsuti eelmisel aastal Grand Challengel osalenud 168st tiimist 3 ägedamat New Yorgi autonäitusele oma tehnoloogiat näitama. Nende hulgas ka Howe & Howe Technologies oma autonoomse Ripsawga. Vennad pidid näitusele sõitmiseks välja otsima viimase kui penni, kusjuures tagasi sõitmiseks raha ei olnud. Ripsawst kujunes terve näituse nael ning seal sündisid ka esimesed kontaktid sõjaväe uurimis- ja arenduskeskusega, mis viisid lõpuks lepinguni Ripsaw MS1 (juhita) ja MS2 (juht „lisavarustuses”) prototüüpide valmistamiseks armee jaoks ja esimese suurema sissetulekuni – 1,25 miljonit dollarit otse kaitseministeeriumi sügavast kaukast. 2009. aastal valis Popular Science Ripsaw aasta leiutiseks. Ripsaw suurimateks eelisteks ARDECi UGV (Unmanned Ground Vehicle – mehitamata maismaasõiduk) konkursil oli võime hoida Hummeritega sama tempot, samas puudus vajadus takistustest möödumiseks keerulisi trajektoore kavandada – Ripsaw sõitis neist lihtsalt üle.

Täna võib igaüks osta omale käsitsi juhitava Ripsaw EV1, mis on demilitariseeritud versioon MS2-st. Howe & Howe küsib selle eest 95 000 dollarit, kuid tõenäoliselt tuleb sellele juurde maksta, kui soovitakse võimsamat mootorit – Duramax-mootorite võimsus lõpeb standardvormistuses u 300 hj juures, kuid Ripsawd pakutakse müügiks kuni 700 hj seades.

Guinnessi rekordite raamatusse ja telerisse

2007. aastal esitas hangetefirma CPS (Civil Protection Services) tellimuse 81 cm laiusele soomustatud roomikmasinale. Howe & Howe pidas seda esialgse hinnangu põhjal teostatavaks ning tulemusena valmis PAV1 (Personal Assault Vehicle), mida hakati kutsuma Badgeriks (e.k mäger). Masin suudab ringi tiirutada siseruumides, talub tuld kõikidest käsitulirelvadest (mõnes kere kohas isegi pooletollisest tehnikavastasest täpsuspüssist) ning ei jää hätta ka siis, kui hooneni tuleb sõita läbi muda ja üle lumehunnikute. Masin mahub ka lifti, mistõttu sarnaneb maailma kõige tillema seeriatoodangu autoga Peel P50, millega Clarkson kunagi „Top Gearis” BBC kontoris ringi sõitis ja ka lifti kasutas. Masinate mõõtmed on üsna sarnased, kuid Badgeri võimekus on siiski teisest klassist. Mäger jõudis Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pisem soomustatud roomikmasin läbi aegade. Hiljem võttis SWAT masina testimiseks, mis lõppes masina alla pandud lõhkepaketi plahvatuse tagajärjel laiali lennanud veermikuga. Masina sisse pandud mannekeen jäi kenasti ellu.

Juba mõnevõrra varem olid vennad Howed oma šõumeheliku esinemisega sattunud Discovery kanali huviorbiiti, mille tulemusena sai Badgeri arendamist, ehitamist, testimist jms toredat rahvas teleekraanil vaadata. Alates 2010. aasta veebruarist jooksis Discovery kanalil aasta otsa vendade ettevõtmistest pajatav seriaal „Black Ops Brothers: Howe & Howe Tec”. Otsapidi jõuti ka Hollywoodi, kus filmi „G. I. Joe Retaliation” võtetel kasutati Ripsaw 1000 hj mootoriga versiooni. Kuulujutt räägib, et ilma Ripsawta ei saa läbi ka uusversioon kunagisest kultusfilmist „Mad Max”.

Muude valminud masinate hulgas tasub veel mainida MiniRipi, mis on Ripsaw ATV mõõtmeteni kahandatud versioon, ning sõjaväe jaoks valminud amfiibset Riptide’i, mis on kinnise kerega ujumisvõimeline ja soomustatud Ripsaw. Ning üks edukamaid projekte on RS1 robotplatvorm, mida kasutatakse Lego klotsina erinevate rakenduste jaoks, alates tuletõrjest kuni tõstukini. Lisaks toetatakse roomikutel ratastooliplatvormidega ettevõtmist Outdoors Again, mis on mõeldud ratastooli aheldatud inimestele looduses matkamiseks. Selline roomikutel ratastool on ka jaekaubana saadaval, makstes 26 820 dollarit.

Usutavasti suudavad vennad meid veel nii mõnegi laheda masinaga üllatada. Ja kellele hinnad paistavad liiga krõbedad, neile tuleb meelde tuletada Ameerika kõnekäändu: „Kui raha on probleem, tegele rahaga.”
Tehnikamaailm 4/2013