Lennuväli, kus eksimuseks ruumi ei anta - Lukla, Everesti jalamil

Tegemist on kindlasti ühe kõige ohtlikuma lennujaamaga maailmas, kuna kaljuserval asuv maandumisrada on vaid 460 meetrit pikk. Ja pole ta miski tähtsusetu lennujaam kuskil maailma kukla taga - enamik Mount Everestile ronivatest alpinistidest alustab teekonda just maandumisega seal.

2008. aastal anti lennujaamale nimeks Tenzing-Hillary lennujaam, nimelt sir Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay auks, kes teadaolevalt olid esimesed inimesed Mount Everesti tipus.

Lennujaam asub 2800 meetri kõrgusel, kus on võimalik maanduda vaid helikopteritega või siis väikelennukitega nagu näiteks De Havilland Canada DHC-6 Twin Otter, Dornier Do 228 või Pilatus PC-6 Turbo Porter.

Kuigi ta on üsna lähedal pealinnale Kathmandule, on tavaline, et pealinnas paistab päike ja Luklas sajab amal ajal vihma. Kui maandumine peaks pikaks minema, on kaljusein kohe vastas, kui aga hoovõtt ei õnnestu, ootab lennukit ees vabalangus. Ja see võib kohe lõppeda kaljurahnudes. Vähemalt on olemas mingisugune kontrolltorn, mis võimaldabki rääkida lennujaamast. Maandumis- ja hoovõturada on 460 meetrit pikk, 12-kraadise kallakuga, kaetud asfaldiga.

Alates 1973. aastast on kirja pandud kümme õnnetust seal maanduda või õhku tõusta üritanud lennukitega, enamikus on reisijad pääsenud eluga, välja arvatud kolm õnnetust 2004, 2008 ja 2010, mil surma on saanud kokku 32 inimest.

Võrdluseks:
Prantsusmaal on välja käia Courcheveli lennuväli, vaid veidi pikema maandumisrajaga - 525 meetrit. Seda ei peeta küll nii ohtlikuks kui Lukla lennuvälja, aga filmivaatajad tegid sellega tutvust Bondi-filmis "007 ja igavene homne".