TopGear Eesti: Niva – paras auto jahi- ja metsamehele
Nii kirjutab Ladaklubi foorumis Meelis Laube. 2003. aasta teise generatsiooni Niva rooli usaldas ta Top Gearile oma Pirita kodu värava juures. Siirdume Viimsi poolsaarele, kus Meelis on oma punasele aparaadile tutvustanud iga metsarada, kust nelikveolise autoga läbi pääseb. Mina aga sõidan Nivaga esimest korda. Jah, mul on olnud vähemalt neli „žigulli“, kuid neil aegadel ei osanud ma nelikveolisest midagi arvata. Nüüd on käes aeg oma iganenud arvamust revideerida.
Auto on seest kitsas ning piduri- ja gaasipedaal asuvad lähestikku, lisaks tundub võimendamata rool raskevõitu keerata, vaja on harjuda. Teise põlvkonna Niva ehk VAZ 21214 on varustatud ka uuema, pealtnäha „null üheksalt“ pärineva armatuurlaua ja rooliga. Ning mootor, tegelikult sama plokiga mis „null kuuel”, on siin 1,7-liitrine ja sissepritsega. Käe all on paarikümne aasta tagant tuttav must ümmargune käigukanginupp. Kunagi asendasin sellise ise puidust nupuga, mida kaunistas Ferrari kappava hobusega embleem.
Kui nina Merivälja poole keerame ning neljanda käigu sisse saan, sigineb autosse vibratsioon. Meelis tähendab kõrvalt, et mittevibreerivat Nivat pole kerge leida, ja arvab, et seda värinat võib põhjustada vahekasti padi. Igatahes sõidame, autos läheb meeldivalt soojaks ja peagi keerame Hundi teele. Sealt pöörame metsa, Haabneemest Rohuneeme minevale metsasihile, mida kunagi kasutasid miilitsa silma alt eemale hoidvad juhiloata tsiklimehed.
Keerame off-road-rajale, kus enne meid on juba veerenud veidi laiema rattavahega liikur. Meelis juhendab, kuidas väikeste kangide abiga diferentsiaalilukk ja aeglusti sisse lülitada, need rakenduvad raskelt. Siis aga jõuab kätte tõehetk, metsa tuleku peapõhjus – poolde säärde ulatuvas lumes liikuv Niva on järsku otsekui ära vahetatud. Heas mõttes vahetatud – ta veereb jõudsalt edasi, metsasihile langenud noor puu pole mingi takistus ning me rühime aina edasi, kindlalt ja peatumata. Eelmise liikuri jälg kipub meie „vnedorožnikut“ veidi juhtima, kuid sellest pole lugu. Siin on ta tegija! Metsa- ja jahimeestele on Niva endiselt väga hea.
Maastikuauto loomine võeti Togliattis VAZ-i tehases plaani 1970. aastate alguses, kohe pärast esikmudeli ehk „null ühe“ väljatulekut. 1972. aastal valmiski lahtise kere ja presentkatusega eksperimentaalmudel Э2121 töönimetusega „Krokodill“. Varasemad sõiduautodel põhinevad Nõukogude maastikuautod, nagu Moskvitš 410 ja Pobeda GAZ-M72, kasutasid olemasolevaid keresid, kuid VAZ tahtis luua täiesti uue sõiduki. Samas pidid sellele sobima 2101 sõlmed ja detailid. „Krokodilli“ testiti nii Uurali mägede lumetrassidel kui ka Kesk-Aasia kõrbes, kuid lõpuks vormus temast hoopis midagi muud.
1976. aasta veebruaris veeres Togliattis konveierilt maha 50-autoline katsepartii uudismudeleid VAZ 2121 Niva. Selle loojad olid AvtoVAZ-i peakonstruktor Pjotr Prussov ja disainer Valeri Semuškin. Tootmine algas 1977. aastal. Esimese põlvkonna Nival oli VAZ 2106-lt pärit 1,6-liitrine karburaatormootor, neljakäiguline käigukast, aeglusti, lukustatav keskdiferentsiaal ning pidev nelikvedu. Ilmselt oli Niva loomine esimene ja ainuke kord, mil Nõukogude autotööstus maailma mastaapides laineid lõi. Enamik tollaseid maastureid oli ehitatud raamile, kere oli tavaliselt lahtine ja presentkatusega. Kinnise kerega mugavaid džiipe toodeti toona vaid USA-s ja Inglismaal (Range Rover), kuid need olid suured ja kallid. Väike, mugav ja odav kandekerega Niva aga lõi sisuliselt uue autoklassi ning pole ime, et peagi läks 80 protsenti neist ekspordiks. Veel praegugi on Nivad kuskil Šveitsi, Prantsusmaa või Austria mägisemates nurkades täiesti igapäevane nähtus.
Eksperimentaaltööde käigus loodi ka pool meetrit pikema, 2700-millimeetrise teljevahega, kuid endiselt kolmeukseline mudel 2129. Sellest arendati välja 1990. aastate keskpaigas tootmisse läinud viieukseline 2131, millel salong oli avaram ja mugavam ning „pagasnik“ ruumikam. 2131 baasil on valmistatud kiirabiautosid, aga ka eritranspordivahendeid näiteks ajakirjanikele. 2129 põhjal on tehtud eriolukordade ministeeriumile päästeautosid ning eriti huvitav on safariteks mõeldud VAZ-21283 liignimega „Landole“. Lisaks on Niva olnud aluseks lugematule arvule pikapitele – Lääne-Euroopas ehitati neid ümber isegi kabriolettideks. Lada Prantsusmaa importöör Poch aga valmistas Nivasid ette maratonrallideks ning kolmel korral jõudsid nad Pariisi-Dakari rallil esikolmikusse.
Need Niva-sarnased autod, mis praegu VAZ-i tehasest väljuvad, kannavad ametlikult hoopis Lada 4x4 nime. Asi on selles, et 2002. aastast toodetakse VAZ-i ja General Motorsi ühisettevõttes autot VAZ 2123 ehk Chevrolet Niva ning segaduste vältimiseks sai sellest aastal 2006 ainuke Niva. Ent ürg-Niva elab varjunime 4x4 all edasi ja vaatamata soliidsele eale ei kavatsegi välja surra. Tänavu 12. märtsil veeres konveierilt maha kahemiljones auto ja aprillis saab ta 36-aastaseks.
Kuid kust sai nüüdseks juba legendaarne pisimaastur endale nime? Niva tähendab tõlkes põldu ja nii seda auto loomise ajal mõistetigi. Peakonstruktor Prussovi sõnul aga koosneb sõna NIVA nelja nime esitähtedest: tema kahe tütre Nataša ja Irina ning vanemdisaineri poegade Vadimi ja Andrei omadest. Ja veel – Austrias tuntakse Nivat kui Lada Taigat ning Uruguais kui Bognor Divat.
