Edukas keemiaravi toimib ootamatul viisil
4. aprillil ajakirjas Immunity ilmunud värske uurimus annab aga mõista, et tõhusat sorti keemiaravi-protseduurid mobiliseerivad tegelikult peremeesorganismis endas leiduvaid immuunrakke, mis seejärel vähktõvega võitlusse asuvad, vahendab Medical Xpress.
"Tõhusad kemoteraapilised sekkumised valmistavad kasvajast raviväärtusega vaktsiini, pannes sel moel peremeesorganismi immuunsüsteemi vähi vastu töötama," selgitas uurimuse juhtiv autor, Prantsusmaal tegutseva Gustave Roussy' nimelise instituudi metaboloomikalaboratooriumi juhataja dr Guido Kroemer.
Taoline uus arusaam keemiaravi immuunsüsteemipõhistest toimemehhanismidest võib aidata välja töötada uusi taktikaid vähktõbede ravimiseks.
Dr Kroemer ja kolleegid leidsid, et kui keemiaravi-ained vähirakke tapavad ja lammutavad, vallandub rakkudest koensüüm adenosiintrifosfaat (ATP).
See ühend suunab immuunrakud kasvajast mõjutatud piirkonda, kus need "koolitatakse" täitma ravifunktsiooni, s.t võtma üle kasvajarakkude valke ning kandma neid enda pinnal.
Teadlased avastasid, et kui sellise koolituse läbinud immuunrakkude töö oli pärsitud, ei suutnud keemiaravimid (täpsemalt antratsükliinide rühma kuuluvad ühendid) tõhusalt pärssida kasvajate vohamist hiirtel.
Kui aga "koolitatud" immuunrakke süstiti teistele hiirtele, hakkasid nonde näriliste organismid eelnevalt kehasse viidud vähirakkudega võitlema.
Uurimuse tulemused viitavad võimalikele uutele strateegiatele vähiravis. "Vähivastaseid ravimeetodeid ja immunoteraapiat saaks kombineerida viisil, mis optimeeriks immuunrakkude "värbamist" kohapeal — näiteks suurendades ATP osakaalu väljaspool rakke — eesmärgiga võimendada keemiaravi tõukel käivitunud vähivastast immunreaktsiooni," rääkis dr Kroemer.
Immuunrakkude ümberprogrammeerimise määra mõõtmine kasvajast mõjutatud kehapiirkondades pärast keemiaravi-protseduuri võib lisaks aidata prognoosida seda, kui hästi konkreetse patsiendi vähktõbi ravile allub.
