Kuidas arvutile operatiivmälu valida?
Kui te panete arvuti ise kokku või teil on juba arvuti, kuid tahate selle operatiivmälu arvel veidi kiiremaks muuta, siis peaks muutmälu valikul arvestama selle teatud tehniliste näitajatega, kirjutab ajaveeb Thetechnorat.
RAM on arvutimälu, kuhu salvestub kogu vajalik info arvuti töötamiseks. See sisaldab kõiki otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema. Tegemist on omamoodi ooteruumiga, kus käsud ja järelpärimised ootavad protsessori vastuvõttu.
Mälu tüüp või tehnoloogia
Mälutüübi valikul peaks esimese asjana vaatama, millist tüüpi on võimalik ühendada arvuti emaplaadiga.
Olemas on 3 põhilist mälutüüpi:
* DDR: esineb vaid vanadel arvutitel, eelkõige mudelitel, mis ilmusid enne 2003. aastat
* DDR2: esineb paljudel meie aja arvutitel, sellel on kõige parem hinna-kvaliteedi suhe. See on piisavalt võimas, ning ka hind ei ole liiga kõrge. Esineb eelkõige arvutitel, mis toodetud enne 2009.aastat
* DDR3: seda tüüpi mälu esineb kõige uuematel arvutimudelitel, see on kõige kiirem ja kallim mälutüüp
Taktsagedus
Peaaegu igal arvuti osal määrab töö kiiruse taktsagedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides ning selle suurus oleneb mälutüübist, ühe tüübi raamides võib taktsagedus olla erinev.
* DDR2 puhul on taktsageduse kiirus 667-1066 MHz, optimaalne kiirus 800 MHz
* DDR3 tüübil võib taktsagedus olla 800-1600 MHz, optimaalne kiirus 1333 MHz
Kui arvutil on kaks ühesuguse mahuga RAMi, siis suurema taktsagedusega mälu on neist võimsam.
Arvestage, et kui te lisate kokkupandud arvutile mälu, siis peab see oleme sama taktsagedusega, mis olemasoleval RAMil.
Asi on selles, et arvuti valib töö jaoks väiksema taktsagedusega mälu, ning kui te lisate väiksema taktsagedusega mälu kui olemasoleval, siis aeglustab see kogu süsteemi tööd.
Kui aga lisate võimsama operatiivmälu kui juba olemasolev RAM, ei anna see midagi juurde, kuna arvuti valib tööks vähemnõudlikku mälu. Mälumaht ei mängi selle juures mingisugust rolli.
Mälu maht
Kõige rohkem on müügil 1-2 GB mahuga RAM-mooduleid. Optimaalne valik oleneb sellest, milleks te arvutit kasutate.
Interneti ja kontoritarkvara kasutamiseks piisab ka 1 GB-st, mängude, graafikatarkvara ja uuemate opsüsteemide jaoks on vaja vähemalt 2 GB. Kuid pidage meeles, et nõrga protsessori miinuseid suur mälu maht ei heasta.
Kui arvuti summaarne mälumaht on üle 3 GB, siis peaks arvutil olema 64-bitine operatsioonisüsteem. Asi on selles, et 32-bitised ei "näe" rohkem kui 3,25 GB mahulisi RAMe.
Suuremate vendade nägemine on parem, nemad saavad töötada kuni 192 GB mahulise operatiivmäluga.
Mälu kiirus
Mälu kiiruse all mõeldakse aega, mis kulub signaali edasisaatmiseks ja ülesande täitmiseks. Täpsemalt öeldes ajavahemikku signaali saatmise ja ülesande täitumise vahel.
Lühidalt öeldes, mida väiksem ajavahe, seda parem. Kahest sama suure taktsagedusega mälust kiirem on väiksema ajavahega RAM.
Tootja
Eelistama peaks tuntud arvuti osade toojaid nagu Kingston, Corsair, Apacer jm.
Kui te lisate mälu valmisehitatud arvutile, siis parem oleks, kui uus mälu oleks samalt tootjalt mis olemasoleval RAMil. Vahel juhtub, et erinevate tootjate mälumoodulid keelduvad koostööd tegemast.
Selleks, et valida operatiivmälu, on vaja mõista nende markeeringuid, kus märgitakse mälutüüp ja taktsagedus. Näiteks DDR2-800.
Vahel märgitakse mälutüüp tähtedega PC (PC2, PC3). Sellise markeeringu puhul vastab DDR2-800-le PC2-6400. Selleks, et teada saada taktsagedus, tuleb markeeringul olev number jagada kaheksaga ja vajadusel ümardada.
Operatiivmälu valik ei ole väga raske ülesanne, kuna tehnilisi parameetreid pole eriti palju. Kuid siiski, kui tahate et operatiivmälu mõju arvuti kiirusele oleks suurim võimalikust, peaksite arvestama paljude teiste arvutiosade parameetritega.
