Tyler G. Okimoto palus vabatahtlikel katsealustel meenutada olukordi, kus nad käitusid valesti. Enamasti meenusid inimestele, et nad olid kedagi solvanud. Üksikud olid teinud midagi tõsisemat - näiteks varastanud. Seejärel pidid inimesed meelde tuletama, kas nad pärast väärtegu vabandasid või otsustasid seda mitte teha, kuigi teadsid, et neil pole õigus, vahendab Novaator.

Siis jagas uurija inimesed juhuslikult kahte rühma. Ühe rühma liikmed kirjutasid vabandava e-kirja. Teistel paluti koostada selline e-kiri, kus nad keeldusid kahetsemisest.

Okimoto sõnul andsid vabandusest loobujad tagasisidet, et nende enesetunne oli väga hea. Sama asi juhtus ka siis, kui inimestel paluti ette kujutada mingit väärtegu ja seejärel vabandamist või kahetsusest keeldumist. Iroonilisel kombel olid kõik vabandamisest loobunud vabatahtlikud veendunud enda aususes ja õiges teguviisis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena