Miks on looduslik toit töödeldud toodetest reeglina kallim?
Kui lisada sellele mehhaniseeritud toidutootmisprotsess, on kokkuhoid veelgi suurem, sest pole vaja maksta töötajatele, vahendab mental_floss.
Ameerika Ühendriikides on arvatavasti kõige suuremaks hinnakujundusteguriks riiklikud toetused. Orgaanilise põllumajandusega tegelevaid talusid toetab riik harva — see on veel üks põhjus, miks neis toodetav toit on enamasti mittemahedast kallim.
Lisaks säilivad töödeldud toidu omadused eksponentsiaalselt kauem kui töötlemata toidu omad, mis ongi suures osas nende peamine pluss.
Töötlemise käigus lisatakse säilitusaineid, täiteaineid ja emulgaatoreid nii selleks, et toode poeriiulil kauem seista saaks, kui ka selleks, et säiliks toidu konsistents.
Taoliste lisaainetega kaasneva täiendava kulu kaalub igal juhul üles antud ettevõtte suutlikkus toidukaupu masstoota ja seejärel tänu keemiliste lisanditega saavutatud stabiilsusele üle kogu maailma laiali vedada.
Kõigis orgaanilistes materjalides sisalduvad komponendid on lenduva iseloomuga ning muutuvad aja jooksul, mis toidukaupade puhul tähendab soovitud omaduste kadumist või riknemist.
Täisteraviljatoodetel nagu bulgurnisu, kaer ja tšiili hanemalts e kinoa jäävad tera kolm põhikomponenti — kliid, idud ja toitekude e endosperm — terveks. Kliidesse ja idudesse on koondunud põhimõtteliselt kogu vilja toiteväärtus, kuid kuna need sisaldavad ka kiiresti riknevaid õlisid, eemaldatakse need rafineerimisprotsessi käigus.
Nii tulebki välja, et ehkki tervet tera sisaldava täisterajahu tootmiseks kulub umbes 25 protsenti vähem nisu kui rafineeritud jahu tootmiseks, on valge jahu jaoks vajalikku rafineeritud nisu võimalik riknemist kartmata pikka aega säilitada, mis võimaldab ettevõtetel ladustada ülisuuri koguseid, nii et vilja pole tarvis aina täpselt vajaduse järgi osta.
Orgaanilises põllumajanduses rakendatavate tootmisviisidega kaasnevad pealegi mitmesugused lisakulutused, mis arvutatakse pakendatud toidukauba hinna sisse.
Põllupidamise orgaanilisust tunnistava tõendi saamiseks peavad talupidajad järgima tervet rida ettekirjutusi nagu pestitsiidide, keemiliste väetiste või nõrgvee niisutuseks kasutamise keeld.
Põhimõtteliselt on neile keelatud kõik võtted, mis taimekasvatuse ja põllupidamise lihtsamaks, ent viljeldava toidu väidetavalt ebatervislikumaks teevad.
Kuna üha rohkem tava-talupidajaid üritab ajaga kaasas käies hakata mahetalunikeks, nõutakse enne talule mahetootja sertifikaadi omistamist vastavatest ettekirjutustest eelnevat kinnipidamist üha pikema aja vältel (USA-s vähemalt kolm aastat).
Selle aja jooksul ei ole paljudel põlduritel võimalik kasvatada üldse mitte midagi, kuna toimub vana taristu asendamine uuega ning mullale antakse samal ajal võimalus vabaneda kõigist jääkkemikaalidest.
Kuna orgaaniline põllumajandus on eriti töömahukas, on sellest saadav saak tavapõllunduse saagiga võrreldes sageli väiksem, mistõttu talupidajad peavadki oma saaduste ja toodete eest kõrgemat hinda küsima.
