Teatavasti 1921-1927 oli Tallinna lennuühendusi välismaailmaga pidanud lennuselts Aeronaut, aga kuna riik ei olnud valmis neid rahaliselt toetama, läks Aeronaut pankrotti. Seejärel, jäi Tallinnaga ühenduse pidamine peamiselt Soome lennuseltsi Aero (tänase Finnairi) ja Rootsi AB Aerotransport kanda. 1938. aasta seadus võimaldas nüüd juba Eesti riigi osalusel luua uus rahvuslik lennukompanii Ago 1939. aastal.

Esimesel Ago lennul Stockholmi olid kaasas teedeministeeriumi osakonnajuhataja P.Org, lennuseltsi "Ago" peadirektor A.Kerem, direktor A.Hüüs, Rootsi saadik Tallinnas S.Hellstedt ja lendur H. Habel. Kokpitis istusid piloot P.Olt, raadiooperaator A.Lipp ja aviomotorist A.Tärkvee, vahendas järgmise päeva Päewaleht.

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimene, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), saabus Eestisse 5. oktoobril 1939 lendur Peeter Olti juhtimise all. Teine, ES-AUL (D-AXWB), toimetati kohale 19. oktoobril saksa lenduri Dautzenbergi poolt.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago alustas regulaarlende Tallinna-Stockholmi liinil 27. märtsil 1940 ja Tallinna-Helsingi liinil 2. aprillil. Sama aasta 7. mail avati Tallinna-Riia-Königsbergi lennuliin.

Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasi lend 45 krooni; Tallinn-Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel võidi neid üheskoos sõjatrofeedena saadud Junkersitega kasutada Nõukogude Liidu siseliinidel.