Päev, mil Eesti pani lendama oma rahvusliku lennufirma - mõneks kuuks aastal 1940

27. märtsi hommikul 1940, kell 10.27 startis Ülemiste lennuväljalt Eesti lennuseltsi Ago esimene regulaarlend Stockholmi. Bromma lennuväljal maanduti kell 11.56. Eesti oli saanud jälle rahvusliku lennukompanii, kes suutis välismaaga sidet pidada, paraku nende eluiga jäi üürikeseks, nii nagu Eesti riigilgi.

Teatavasti 1921-1927 oli Tallinna lennuühendusi välismaailmaga pidanud lennuselts Aeronaut, aga kuna riik ei olnud valmis neid rahaliselt toetama, läks Aeronaut pankrotti. Seejärel, jäi Tallinnaga ühenduse pidamine peamiselt Soome lennuseltsi Aero (tänase Finnairi) ja Rootsi AB Aerotransport kanda. 1938. aasta seadus võimaldas nüüd juba Eesti riigi osalusel luua uus rahvuslik lennukompanii Ago 1939. aastal.

Esimesel Ago lennul Stockholmi olid kaasas teedeministeeriumi osakonnajuhataja P.Org, lennuseltsi "Ago" peadirektor A.Kerem, direktor A.Hüüs, Rootsi saadik Tallinnas S.Hellstedt ja lendur H. Habel. Kokpitis istusid piloot P.Olt, raadiooperaator A.Lipp ja aviomotorist A.Tärkvee, vahendas järgmise päeva Päewaleht.

Vahendame Wikipediat:

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimene, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), saabus Eestisse 5. oktoobril 1939 lendur Peeter Olti juhtimise all. Teine, ES-AUL (D-AXWB), toimetati kohale 19. oktoobril saksa lenduri Dautzenbergi poolt.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago alustas regulaarlende Tallinna-Stockholmi liinil 27. märtsil 1940 ja Tallinna-Helsingi liinil 2. aprillil. Sama aasta 7. mail avati Tallinna-Riia-Königsbergi lennuliin.

Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasi lend 45 krooni; Tallinn-Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel võidi neid üheskoos sõjatrofeedena saadud Junkersitega kasutada Nõukogude Liidu siseliinidel.

Teedeministeeriumi teadaanne

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.