Arusaadavalt ei ole Eestis januse ning jõuetuvõitu mootoriga keskklassi auto müük lihtne. Samas tundsime, et Malibu on uudismudelite virvarris jäänud põhjendamatult tahaplaanile ning otsustasime diiselversioonile anda uue võimaluse tõestada, mis masti masinaga tegemist on.

Chevrolet võimaldaski lahkelt 160-hj diiselmootori ja manuaalkäigukastiga varustatud auto meile pikka testi. Juhuse sunnil liiklesin esimese testinädala selle masinaga mina ning siinkohal lubage teieni tuua muljed.

Jõuline disain ja kuhjaga varustust

Välisdisain on Malibul minu arust igati jõuline ning soovi korral leiab sealt vihjeid ka Ameerika muskelautodele. Parimas, LTZ-varustuses auto veereb imposantsetel 18-tollistel velgedel, mis aga koostöös 245 mm laiade rehvidega ei võimalda teede olukorda tähelepanuta jätta. Nii veerebki Malibu üle konaruste mitte üleliia mugavalt, kuid see-eest kindlalt ja hästi juhitavalt.

Visuaalselt tundub Malibu väga suure autona, mida kinnitab ka tehnilistes andmetes toodud üldpikkus – 4865 mm. Siiski jääb minu hinnangul tagaistujate jalaruum liignapiks. On selle põhjuseks lüheldane teljevahe (2737 mm) või leiti, et pagasiruum peab “ameeriklasele” kohaselt vähemalt 2 kohvrit mahutama? Raske öelda.

Chevrolet MalibuKabiinis võtavad sõitja vastu nahkistmed, millest juhipoolne pakub võimalust oma asendit ka mälusse salvestada. Varustus on üleüldse muljetavaldav – lisaks juba mainitule leiab auto küljest veel ksenoonlaternad, parkimisandurid, Bluetooth-liidese jpm. Igatsema ei jäänud ausalt öeldes küll mitte millegi järele.

Teisalt ei küündi sõitjateruumi ilme päris klassi priimuste tasemeni. Plast võiks olla pehmem ja näidikud tunduvad pisut lihtsakoelised. Selle suurusjärgu masina ostja ootab ehk veidi elegantsemat joont.

Ökonoomne diiselmootor

Vedrustusest sai põgusalt juba räägitud, muus osas teeb sõitmise lihtsaks ja mõnusaks Malibu diiseljõuallikas. 350 Nm toel liigutab see autot edasi täiesti muretult ning kütusekulugi jääb igati mõistlikuks. Huvitava nüansina on Chevrolet’ käigukasti ülekanded nii pikad, et meie oludes 6. käiku peaaegu vaja polegi – pöörded kukuvad isegi maanteekiirusel kuhugi 1500 kanti ning möödasõiduks tuleb käik uuesti üles vahetada. Kiirushoidikuga siledal teel vaikselt edasi tiksudes aitab säärane ülekanne muidugi oluliselt kütust säästa.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid