Tšiilis avati pidulikult maailma suurim kosmoseobservatoorium
Kolmapäeval avati Tšiili põhjapiirkonnas suurimaks maapinnal asuvaks observatooriumiks peetav taevavaatluskompleks, mis võimaldab teadlastel heita enneolematult täpset pilku universumi kõige kaugematesse nurkadesse.
Kosmoseobservatoorium ALMA avati pidulikult 5000 meetri kõrgusel merepinnast. Tseremooniast võtsid osa riigi president Sebastián Piñera ja teised võimukandjad, vahendab uudisteagentuur AFP.
“Oma 16-kilomeetrise läbimõõduga kujutab ALMA endast röögatusuurt teleskoopi,” nentis rajatise juhataja Thijs de Graauw ametlikus avamiskõnes.
Rõkkava aplausi saatel hakkasid 59 kompleksi kuuluvast 66 antennist pöörlema, suunates andurid universumi süvasoppide poole. Oktoobrikuuks peaksid kõik antennid paigaldatud ja töökorras olema.
Atacama suur millimeeter- / submillimeeterlaineala teleskoobimaatriks ALMA — lühend ingliskeelsetest sõnadest Atacama Large Millimeter-submillimeter Array —, mille nimi tähendab hispaania keeles “hinge”, sai tõeks tänu Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia astronoomiaagentuuride ühispingutustele.
Observatoorium asub turistide seas populaarse kõrbelinna Pedro de Atacama lähistel.
Kõrbes soodustab ALMA vaadet kosmilisele ruumile niiskuse ja taimestiku peaaegu täielik puudumine. Maatriksit moodustavate teleskoopide läbimõõt ulatub seitsmest kaheteistkümne meetrini.
ALMAle asukoha valinud teadlased selgitasid, et otsisid paika, mis asuks võimalikult kõrgel, kus oleks võimalikult vähe niiskust ja päikseline kliima ning millele oleks logistiliselt suhteliselt lihtne ligi pääseda.
Hiljuti selgitas De Graauw agentuurile AFP, et ALMA ülitäppistehnoloogiaid hakatakse kasutama vastuste otsimiseks väga suurtele küsimustele — tähtede tekkimise protsesside ja planeetide sünni üksikasjadele ning sellele, kuidas täpselt universum pärast Suurt Pauku ikkagi moodustus.
Erinevalt optilistest või infrapuna-teleskoopidest suudab ALMA registreerida esimeste tähtede, galaktikate ja planeetide tekke juures täheldatavat nõrka kiirgust ja gaase universumi eriti külmades piirkondades.
“Me teeme millimeeter- ja submillimeeterlainealasse jäävaid laineid tabades revolutsiooni universumi ajaloo uurimises, kuna need tungivad läbi tolmupilvedest ja võimaldavad meil keskenduda tähtede endi tekke seiramisele,” lisas De Graauw.
