Muistne Egiptuse tekst kirjeldab Jeesuse viimast söömaaega koos Pontius Pilatusega

Pontius Pilatus oli Rooma prefekt Judaea provintsis aastail 26-36 maj. Tema oli see asevalitseja kes lasi Jeesuse risti lüüa. Hiljuti suudeti dešifreerida üks muistne koptikeelne tekst, kus on heidetud uut valgust piiblis kirjeldatud episoodidele.

On ka neid, kes üritavad vaidlustada kõike, mis piiblis kirjas, kuid lisaks Uue Testamendi raamatutele on Pontius Pilatust kohaliku asevalitsejana maininud ka ajaloolane Tacitus ligi pool sajandit hiljem ja üks 1961. aastal leitud kiviplaat. Ka Jeesuse tegelikus eksistentsis pole kahtlust - teda mainivad  mitmed esimese sajandi Rooma ajaloolased.

Nüüd suudeti aga dešifreerida vähemalt 1200 aastat vana kopti kirjeldus nende kahe isiku viimasest kohtumisest, vahendab Live Science. Leiti see käsikiri juba 1910. aastal, koguni kahe erineva koopiana, aga seni ei osatud seda lugeda. Tõsi, see tekst keerab sündmustiku veelgi müstilisemaks.

Selle teksti järgi olevat Pontius Pilatus veel enne Jeesuse ristilöömist temaga koos einetanud ja pakkunud, et on valmis hoopis oma poega Jeesuse asemel ohverdama. Juudas olevat aga pidanud Jeesuse välja andmiseks teda suudlema, sest allikas väidab, et Jeesus oli võimeline kuju muutma.

"Tal ei ole ühte ainsat kuju, kuid tema välimus muutub. Mõnikord on ta hõõguvpunane, mõnikord on ta valge, mõnikord punane, mõnikord on ta nisuvärvi, mõnikord kahkjas nagu askeedid, mõnikord on ta nooruk, mõnikord vana mees," kõlab katkend sellest käsikirjast.

See on laialt teada, et piibli kokkupaneku ajal ringles Lähis-Idas muidki piiblilugusid käsitlevaid raamatuid, mis aga jäeti ametlikust kaanonist kõrvale. Ka nüüd leitud tekst ei näita seda, et mainitud sündmused oleks kindlalt juhtunud, küll aga seda, et nendesse usuti.

Tekstist ilmneb ka veider asi kopti ja etioopia kirikute riitusest - nimelt peeti seal Pilatust mingil põhjusel pühakuks ja nii on tema viimset õhtusöömaaega Jeesusega kujutatud lausa sõprade kohtumisena.

Tekst on kirjutatud püha Jeruusalemma Kyrillose nime all, kes elas neljandal sajandil, aga samal ajal kaheldakse tõsiselt, kas ta ikka ise neid tekste kirjutas. Käsikiri paiknes ühes Püha Miikaeli nime kandvas kloostris Egiptuses, mis oli hävinenud juba 10. sajandil.

On põhjust kahtlustada, et munk, kes selle omal ajal ümber kirjutas, ei pruukinud küll ise kõiki seal kirjeldatud legende uskuda.