Keskmine õhutemperatuur on nelja tuhande aasta kõrgeim
Ajakirjas Science ilmunud terve holotseeni temperatuurikõikumisi käsitlenud analüüs näitab, et planeet hakkas järjekindlalt jahenema 3550 aastat enne ühise ajaarvamise algust. Trend muutus vastupidiseks eelmise sajandi alguses, möödunud aastakümme keskmine õhutemperatuur oli juba kõrgem, kui 82% pärast viimase jääaja lõppu möödunud dekaadide oma.
Geoloogilises mõistes lähiminevikus on kliimamuutuste suund sõltunud eeskätt Maa orbiidi ning teljekalde tsüklilistest muutustest.
Milankovitchi tsüklid muudavad Maad tabava päikesekiirguse jaotust ning hulka. Kuigi variatsioonid on suhteliselt väikesed, piisab sellest mitmete tagasisideprotsesside käivitamiseks, mille võimuses on jääaeg juba aja jooksul lõpetada või maailm selleni viia.
Näiteks võimaldab liustike juba osaline taandumine põgeneda süvaookeanisse talletunud süsinikdioksiidil. Gaas vähendab planeedi pinnalt kosmosesse tagasipeegelduva päikesekiirguse hulka. Samuti on taimestiku või ookeaniga kaetud alade albeedo liustike omast märgatavalt väiksem, võimaldades neelata rohkem päikesekiirgust.
Ent Milankovitchi tsüklid pakuvad vaid üldisemat visandit. Lisaks planeedi teljekaldele saavad kliimat mõjutada ka mitmed teised tegurid alates atmosfääris leiduvatest aerosoolidest lõpetades hoovustega.
