Põhja-Korea ei suuda tabada Ameerikat, kuid Lõuna-Korea ja Jaapan on laskeulatuses

Kuigi Põhja-Korea ähvardus korraldada USA vastu ennetav tuumarünnak on ilmselt tühjad sõnad, on riigil siiski piisavalt tulejõudu. Kõige suuremas ohus on naaberriik Lõuna-Korea, mida võivad tabada Pyongyangi suurtükituli ja raketid. Vähem kui 1000 kilomeetri kaugusel asuv Jaapan on samuti Põhja-Korea lühi- ja keskmaarakettide tegevusulatuses.

Paljalt numbrite järgi tunduvad Põhja-Korea relvajõud hirmuäratavad, palju suuremad kui palju jõukama Lõuna-Korea omad nii isikkoosseisu kui ka tehnika poolest. Põhja-Korea 1,2 miljonile sõdurile on Lõuna-Koreal vastu panna 640 000, keda toetavad riigis baseeruvad 26 000 ameeriklast, vahendab Reuters.

Pyongyangi tegelik võimekus ei ole aga selline, nagu numbrid paista lasevad. Vaesunud Põhja-Korea on väheste ressursside tõttu praktiliselt loobunud lahinguvõimelise tavaarmee arendamisest ning keskendunud selle asemel tuumarelvadele ja ballistilistele rakettidele.

„Tavaarmee on väga kulukas ja eriti Põhja-Korea jaoks. See muutub kiiresti raha võitluseks ja Põhja-Korea ei ole võimeline seda võitma,“ ütles Soulis baseeruva riigikaitseekspertide ühenduse Korea kaitsevõrgustiku juht Shin In-kyun.

Sellest hoolimata märgiti Lõuna-Korea kaitsepoliitika ülevaates detsembris, et Põhja-Korea eesliini suurtükiväeüksused võivad avada äkilise ja massiivse turmtule pealinna Souli pihta, mis asub vaid 50 kilomeetri kaugusel kaht Koread eraldavast demilitariseeritud tsoonist.

Põhja-Koreal on umbes 12 000 suurtükki, millest paljud on paigutatud piiri lähedale. Samuti on riigil olemas kasutamiseks valmis keskmaarakettide arsenal, mille tegevusulatus on kuni 3000 kilomeetrit ja rohkemgi. Seega on Lõuna-Korea ja Jaapan laskeulatuses ning näiteks ka USA-le kuuluv Guam.

„Neil on võimekus rünnata igal pool Lõuna-Koreas ja Jaapanis,“ ütles Shin.

Lõuna-Korea on näidanud ka oma allveelaevade võimekust.

2010. aastal uppus Lõuna-Korea mereväe laev, mille tagajärjel hukkus 46 meremeest. Levinud arvamuse järgi uputas aluse Põhja-Korea allveelaev. Pyongyang eitab seda. Samal aastal tulistas Põhja-Korea suurtükkidest Lõuna-Korea saart, mille tagajärjel hukkusid tsiviilelanikud.

Ühe eksperdi sõnul võib Põhja-Korea olla ettevaatlik uue jultunud rünnaku korraldamisel, võttes arvesse, et Soul on lubanud järgmisel korral resoluutselt vastata.

„Põhja-Koreast lähtuv suurim realistlik oht on sellist tüüpi rünnak, mis tekitaks Lõuna-Koreas maksimaalselt segadust, kuid mis oleks segadust tekitav selles osas, kes selle algatas, nii et see ei kutsuks esile kohest vasturünnakut Pyongyangile,“ ütles Lõuna-Korea relvajõudude luureharu endine juht, erukindral Song Young-keun.

Kübersõjal või võimalikul rünnakul Lõuna-Korea keerukate side- ja muude võrgustike vastu võib olla samasugune mõju kui otsesel sõjategevusel, hoiatas Song.

Peale suurtükkide ja rakettide on Põhja-Koreal muus osas raske lõunanaabriga sammu pidada.

Paljud neist sõduritest, kes muudavad Põhja-Korea üheks maailma militariseeritumaks riigiks, on halvasti välja õpetatud ega pruugi isegi korralikult süüa saada ning tegelevad raske põllumajandusliku tööga, et oma üksuste tagasihoidlikke varusid täiendada.

Põhja-Korea õhujõududel on Lõuna-Korea kaitseministeeriumi andmetel 820 hävituslennukit, kuid lahinguülesannete täitmiseks või lahinguefektiivsuse säilitamiseks vajalike harjutuslendude tegemiseks puudub kütus. Lõuna-Koreal on 460 lennukit.

Põhja-Koreal on Lõuna-Korea andmetel 4200 tanki, kuid Souli 2400 tanki on moodsamad ja paremini hooldatud.

Ekspertide sõnul on Põhja-Korea aastate kaugusel võimekusest rünnata tuumarelvaga USA mandriosa, vaatamata aastakümnetepikkustele jõupingutustele selles suunas.

Põhja-Korea ebakonventsionaalsete relvajõudude tuumik on poolestuva materjali varu, millest võib piisata 6-8 tuumarelva valmistamiseks, ning kuni 5000 tonni bioloogilisi ja keemiarelvi, mille abil võib maa pealt pühkida keskmise suurusega tööstuslinna.

Põhja-Korea väidab, et on välja arendanud väikeste mõõtmetega tuumarelva ning pikamaaraketi esmakordne edukas väljalaskmine detsembris, mille käigus viidi orbiidile satelliit, näitasid, et mandritevahelise raketi väljatöötamisel on saavutatud edu.

„Aga et relvasüsteem oleks rakendatav, peab see olema tootmises ja positsioonidele paigutatud. Ma ei usu, et me võime seda öelda Unha-3 kohta,“ ütles Shin, viidates 12. detsembril välja lastud raketile.

Songi sõnul ollakse üksmeelel selle kohta, et Põhja-Korea peab oma tuumalõhkepead veel väiksemaks muutma, et seda saaks paigutada mandritevahelisele ballistilisele raketile, ning mis veelgi tähtsam, pole olnud ühtki katsetust, mis tõestaks, et Põhja-Korea on välja töötanud raketi tagasi atmosfääri sisenemise tehnoloogia.

„See on tühi loba ja väljapressimine,“ ütles Song neljapäevase ähvarduse kohta USA aadressil.