Märtsipommitamise meenutuseks - hävitati Narva ja kolmandik Tallinna

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu õhuvägede poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

Vahendame Vikipeediat:

Teise maailmasõja käigus 1944. aasta kevadel Eesti suunal pealetungi alustanud Punaarmee alustas pealetungioperatsiooni Eestile üle Peipsi järve Meerapalu-Jõepera dessantide ja Narva piirkonnas dessandiga Meriküla piirkonda, mis 45. rügemendi major Harald Riipalu pataljoni ja 20. eesti diviisi üksuste poolt hävitati Riigikülas, Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli Narva jõe läänekallas nõukogude vägedest puhastatud.

Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.

Märtsipommitamine Narvas ja linna hävitamine

6.–7. märtsil 1944. aastal toimus Narva linnale õhurünnak, mille käigus NSV Liidu õhujõudude poolt läbiviidud pommitamise käigus hävitati enamik Läänemere barokipärli Narva vanalinna keskaegsetest ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamise tagajärjel tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates 25. jaanuarist 1944. aastal.

Märtsipommitamine Tallinnas

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tulemusel hävis 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50% selle elamispinnast. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Tallinna Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 venelaste pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffwe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 nõukogude pommitajat.

Nõukogude lennuväe poolt tsiviilobjektile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Märtsipommitamisest osavõtnud nõukogude väeosad

1944. aasta märtsipommitamisest Eestis osalesid Leningradi rinde 13. Õhuarmee, 276. pommituslennuväe diviisi 58. pommituslennukite polk.