Senimaani pole mainitud ettevõtetelt saadud kätte salajast informatsiooni ega kasutajate andmeid. Arvatavasti on vaid aja küsimus, mil Facebook teatab, et mõne miljoni kasutaja privaatsed pildid on laetud üles mõnele torrentilehele, kirjutab Kahvel.ee.

Kräkkerite vastu võitlemiseks tasub kõigis erinevates teenustes kasutada erinevaid turvalisi paroole. Kuid mida tähendab turvaline parool ning kuidas neid kõiki meeles pidada?

Kräkkimine vs häkkimine

Enne turvalise paroolini jõudmiseni tuleks välja tuua kräkkimise ning häkkimise erinevus.

Kräkkimine on tegevus, millega saab hakkama peaaegu igaüks ning seetõttu tulebki just kräkkeritele peavalu valmistada.

Mõnes filmis võiks kräkkimist ilmestada nii: koolipoiss ostab endale 6-paki jagu energiajooki, istub arvuti taha, valib talle lähedaste inimeste seast ohvri ning hakkab erinevaid paroolikombinatsioone läbi proovima. Lähedane inimene just selle pärast, et temast on kräkkeril rohkem informatsiooni, kui suvalisest ohvrist.

Järgmine tase on see, kui kräkkimisel võetakse kasutusele spetsiaalne programm, mis proovib automaatselt salasõna pähe sisestada sõnaraamatus olevaid sõnu koos erinevate numbrikombinatsioonidega.

Häkkimine on aga tegevus, kus üritatakse saada süsteemile, arvutile või muule seadmele ligipääs mööda koodirada, mitte paroole lahti kräkkides.

Tuleb küll tõdeda, et häkkimise käigus võib samuti saada ligipääsu paroolidele, kuid teguviis on siiski erinev ning häkkimise eest ei saa arvutikasutaja end ise kaitsta, vaid peab lootma mõne teenusepakkuja poolt pakutud turvalisusele.

Turvalise parooli saladus

Turvaline parool ei ole midagi keerulisemat kui mõni lause või väljend mida teab vaid konkreetse seadme või süsteemi kasutaja. Turvaline parool ei tohiks sisaldada midagi, mida võib keegi kõrvaline isik kasutaja kohta lihtsa internetiotsinguga leida.

Ära kasuta paroolis oma neiupõlve-, lemmiklooma- ega venna-õe-ema-isa-tütre-poja nime. Unusta ära ka oma telefoni-, korteri- või majanumbri kasutamine. Lisaks ära kasuta ka paroole, mis koosnevad vaid ühest sõnast ning mõnest numbrist.

Võtame näiteks parooli "Parool1234" mille annaks asendada variandiga "seeonminufacebookiparoolmidateanvaidmina123456789". Tegu on piisavalt pika ning salajase parooliga. mida kräkkeritel on kordades raskem lahti muukida kui algupäraselt kasutatud varianti.

Et asi veelgi keerulisemaks ajada, ära kasuta paroolis teenuse nime millega on parool seotud – "seeonminuparoolmidateanvaidmina123456789".

Järgnevalt võta kasutusele suured tähed ning kaota ära mõned numbrid – "SeeOnMinuParoolMidaTeanVaidMina13579". Nüüd mõtle välja mõni lause, mis jääb lihtsasti meelde ning millele ei suuda teised tulla.

Nii jõuabki turvalise paroolini milleks võib näiteks olla "MaTahanKolidaHollyWoodiEtTehaFilmKoosRobertDeNiroga9731". Säärane sõnademäng on väga turvaline ning jääb lihtsalt meelde ning sellest annab kirjutada mitmeid erinevaid variante "MuUnistusOnTehaHollywoodisFilmKoosRobertDeNirogia1379".

Ja nii lihtsalt jõudsimegi turvalise paroolini, tänu millele on ohvriks langemise võimalus kordades väiksem kui varem.

Kuigi pahatahtlike internetirünnakute eest ei ole keegi 100% kaitstud, tasub end vähemalt vähem või rohkem halbade kavatsustega isikute tegude eest kaitsta nii palju kui võimalik.

Kasvõi selleks, et ära hoida piinlikke momente sotsiaalmeediast lekkima läinud informatsiooni tõttu.