Niisiis, Curiosity on Marsil suutnud oma korjanduskarbikese kohalikku tolmu täis võtta, selle sisu maha kallata, uuesti tolmu täis võtta, üritanud selle koostist analüüsida, puurinud pisikese augukese ühte kohalikku kivimitükikesse, pildistanud asju, millest Maa peal keegi õieti aru ei saa ja vahepeal siis ka natuke ringi sõitnud. Seda Punasel planeedil veedetud 210 päevaga, mis peaks olema kolmandik kavandatud vastupidamisest.

Ja kuna inimesi kuskilt võtta ei ole, siis peab ka marsikulgur toime tulema oma arvutiga. Nüüd tema arvuti välkmälus ilmnenud viga tuli lahendada sellega, et see pandi ajutiselt safe mode'i. Nagu juhtimiskeskusest Californias teatatakse, on neil kontakt Curiosity pardaarvutiga pidevalt olemas, ajutiselt tuli aga ta seisma panna, et tagavaraarvuti abil programmid taaskäivitada. Parandamine võib võtta isegi nädal aega.

Tõrge ilmnes just siis, kui Curiosity sisse ehitatud mikrolabor hakkas analüüsima tema võetud pinnaseproove. Vea põhjuseks peetakse kosmilist kiirgust, mis teel Marsile seda aparaati tabanud.

NASA on 2,5 miljardit dollarit maksma läinud robotiga seni nii rahul olnud, et juba praegu ehitatakse tema "kaksikvenda," teist marsikulgurit, et see 2020. aastaks järgmisena Marsi pinnale saata. Kuid konkurendid erasektorist vaatavad juba tolmukogumisest märksa kaugemale.