MÄNGUARVUSTUS: "War of the Roses" – kaunis poolik lahendus
Nõus – ilmselt paadunumatel virtuaalse inimihu hakkimise sõpradel jätkub rõõmu siiski veidi kauemaks. Kuid usun, et neilgi ei jää märkamata, et särava pealispinna all haigutab tühjus.
Nagu öeldud, oleks kõik justkui olemas – ilusad maastikud, graafika mõttes hästiviimistletud tegelased ja relvad, korralik helitaust, vinge action.
Wikipedia andmetel käisid Stockholmis tegutseva Fatsharki mehed mängu lausa Inglismaal ette valmistamas, tutvudes seal Yorki ja Lancasteri perekonna vahel XV sajandil peetud Inglise kodusõja-aegse relvastuse ja varustusega.
Mõõgad, piigid, pistodad, ammud ja vibud, turvised ja kilbid on tõesti autentsed ja veenvad. Graafika osas pole "Rooside sõjas" järeleandmisi tehtud.
See ei kehti mitte ainult lahinguväljadel kokku põrkavate valge ja punase roosi sõdalaste kohta, vaid ka lahinguväljade enda kohta – hommikupäikeses sillerdav hein St. Albansi väljadel, kus toimus sõja esimene kokkupõrge või möirgav lumetorm kõigi aegade veriseima Inglismaa pinnal peetud, Towtoni lahingu tegevuspaigas on muljetavaldavad, kuid...
Mängu peamine miinus seisneb ühekülgsuses – võimalus on pidada kas harjutuslahingut virtuaalsete vastastega või valida välja mõni sadadest serveritest, kus teineteise vastu sööstavad pärismängijate väed.
Enne harjutuslahingut jutustatakse veidi ka iga konkreetse kokkupõrke ajaloolisest taustast, kuid sinnapaika asi jääbki – mängus endas puudub igasugune storyline või laiema ajaloolise tausta avamine, mis turustajafirma Paradoxi toodetele enamasti omane on (tõsi, kõigile nende levitatavatele toodetele siiski mitte alati – võtame või "Mount & Blade'i" sarja, millele liigset ajaloolisust ette heita ei saa).
Seega ei paku "Rooside sõda" ajaloost huvitunud mängijale palju. Sellist, kellele meeldib lihtsalt möll ja märul, võib aga praegune kontseptsioon piirata – miks just XV sajandi lõpu relvad, kui suurt midagi muud selle ajastu ja käimasoleva sõja kohta ei räägita?
Miks mitte minna siis juba päris fantaasiateed? Võib-olla mitte tingimata just maagiat ja võlukunsti sisse tuues, aga näiteks tõesti ehitades muinasjutumaailma à la "Mount & Blade'i" Calradia?
Võrreldes mõne teise netimänguga on tõesti "Rooside sõja" võimalused piiratud – valid lahingu, lähed raiud vaenlasi ja lased end raiuda (tõsi, mängu mootor toimib suurepäraselt, võitlus on heas mõttes tehniline ning efektne) ning kogud selle pinnalt punkte, mis aegamisi lasevad sul lahti lukustada üha etemaid võitlejaid ja vingemaid relvi – muud lugu siit ei leia.
Iseenesest ei peaks ka storyline'i puudumine miinus olema – näiteks palju kiitust saanud valgevenelaste netimäng "World of Tanks" saab selleta suurepäraselt hakkama, pakkudes suurema huviga mängijatele siiski võimaluse ühineda klannidega ning pidada kompaniilahinguid.
"Rooside sõjas" need võimalused puuduvad ja see jätab mängust pooliku mulje. Ehk tulevaste allalaetavate lisadega – praeguseks on välja tulnud juba mitu sellist, mis avasid uusi lahinguvälju ja relvi – olukord paraneb ja teosele suudetakse anda see miski, mille puudumine praegu tekitab mängijas tunde, et ta on saanud pooliku toote.
