TEST: 100-eurone tindiprinter kaotab kordades kallimale laserprinterile eelkõige kiiruses
Need ei vaja enam ühendusjuhet, oskavad skaneerida ja koopiaid teha, rääkimata kenast värviprindist. Parim neist konkureerib vabalt kordi kallima laserprinteriga, kirjutab ajakiri Tehnikamaailm.
Vajadus kodus printida pole (veel) kusagile kadunud. Mistahes e-materjale on paljudel juhtudel mugavam lugeda paberilt, aeg-ajalt on vaja teha koopiaid ja miks mitte printida ilusaid paberfotosid või -albumeid.
Võtsime testi nelja tuntuima tootja mudelid, mille hind jääks saja euro kanti. Tegu on tindiprinteritega, millel olemas ka skaneerimisfunktsioon – viimane muudab seadme ka koopiamasinaks. Juhtmevaba netiühendus võimaldab printeri ühendada kõigi koduvõrgus olevate seadmetega ning asukoht ei pea tingimata olema arvuti läheduses.
Odava tindiprinteri kogu värvikassett vajab enamasti vahetamist kohe, kui üks värvidest peaks lõppema. Testis osalenud eksemplaridel saab aga kõiki värve kassetis vahetada eraldi.
Niisiis on tänapäevased tindiprinterid töökindlamad ja nobedamad kui vanemad mudelid, aga kas neist on konkurente ka laserprintereile? Selle selgitamiseks võtsime nende kõrvale prooviks ühe võimalikult hea hinnaga Samsungi multifunktsionaalse laserprinteri CLX-3305W, mille väärtuseks 300 eurot.
Erinevused kiiruses
Meie testiprinterid prindivad nii värvilist kui ka mustvalget teksti, mille kvaliteet kannatab võrdlust laseriga küll – aga erinevus on kiiruses. Mustvalge teksti puhul on Canon kaks korda aeglasem ning Brother koguni kuus korda.
Tindipritside kiirust mõjutab palju ka kvaliteedirežiim – tasub julgelt eksperimenteerida, sest võib juhtuda et "Kiire" on samas piisavalt kvaliteetne. Laserprinteri kiiruses kvaliteedivalikud rolli ei mängi.
HP prindib teravat, lausa laseriga võrreldavat teksti asendis "Koopia". Epsoni ja Brotheri "Kiire" on aga see-eest küllalt heledavõitu.
HP saab pildilise tekstimaterjaliga hakkama peaaegu laserprinteril kuluva ajagagi. Laseri üldine kvaliteet on aga parem – värvid jagunevad ühtlasemalt ning trükis on vahaselt läikiva pinnaga, mida võib kohe nn ahjusoojalt katsuda.
Suuremaid värvilisi pindu sisaldavad pildid tavalisel paberil kiirelt ei kuiva – pind on tuhm ja niiske veel 15 minutit pärast printimistki.
Parima kvaliteediastme juures on Canon, Epson ja HP on kohati laseriga väga sarnase tulemusega, mille saavutamine võtab aga mitu korda rohkem aega.
Laseriga ühtlasem kvaliteet, aga...
Tindipritside kiiruse ja kvaliteedi suhe on väga muutlik, kui võrrelda laseri omaga. Tuleneb see erinevatest tehnoloogiatest – laser sulatab jahulaadse värvipulbri paberile ning viimase kvaliteet pole just määrava tähtsusega. Liikuva prindipea asemel on trummel ning seetõttu toimub printimine nobedalt. Tekst on terav, kuid fotode osas jääb laser alla – siis kui tindipritsis on spetsiaalpaber.
Tindiprinteril teeb kogu töö miniatuurne prindipea, liikudes üle paberi ning pihustades väikeseid värvipiisku. Mida vähem kulub värvi, seda vähem kulub ka aega – nagu näiteks teksti puhul.
Skaala teises otsas on parima kvaliteediastmega suured fotod, mille puhul tasub kasutada tindiga keemiliselt reageerivat spetspaberit – siis kulub küll aega, aga tulemus saab märkimisväärselt kenam.
Erinevused pildikvaliteedis
Kunstiliste fotode kodus printimine pole aga odav lõbu – ühe 10 x 15 cm postkaardi "omahind" on 40–55 senti.
Neti kaudu tellitavad fotod maksavad poole vähem, aga neid ei saa kohe kätte – ja on olukordi, kus kiirus loeb, samuti ei jää tindipritsi ja spetspaberi kombinatsioon kvaliteedilt tööstuslikematele seadmetele alla.
Epson ja Canon on võrdluse parimad pildiprinterid. Ka nende pildikoopia funktsioonist piisab fotoharrastajale täiesti. Teravasilmsem fotohuviline aga leiab siiski pildikvaliteedis vigu ning kui need on määravad, tuleb spetsiaalse fotoprinteri eest maksta 50–150 eurot lisaks.
Printerit ostes tasub poodi kaasa võtta mõned n-ö näidispildid – nii mälukaardil kui ka trükituna. Siis saab võimalusel ostetava printeri printimis- ja skaneerimisvõimeid objektiivsemalt võrrelda.
Toimib ilma arvutita
Demoseadmete nuppe ja menüüsid tasub poes proovida – kui edaspidi printerit mitte igapäevaselt kasutada, saab kohe selgeks, kui lihtne see on.
Kopeerimine toimib ilma arvutita ning hea ekraani puhul on ühe silmapilguga selge, mis režiimis seade on.
Ka mälukaartidelt või USB-pulkadelt saab printida ilma arvuti abita – mis aga ei pruugi väga praktiline olla, sest piltide valik on aeglane ning ekraanil olev eelvaade ei anna palju aimu pärispildist.
Juhtmevabadus
Meie testi printerid ühenduvad probleemivabalt koduse arvutivõrguga. Algse konfigureerimise jaoks on siiski vaja USB-juhet, milline leidub vaid HP komplektis.
Juhtmevaba võrgu seadistused on hea teha printeri installeerimisprogrammis. Hakkama saab ka arvutialaste algteadmistega, vähemalt siis, kui tähelepanelikult jälgida juhiseid.
Juhtmevaba ühendus on kahtlemata mugav, ent aeg-ajalt tujukas. Bittide liikumine aeglustub võrdeliselt seadmete kaugusega WiFi-ruuteri antennist. Võrku võivad segada nii naabri WLAN kui mikrolaineahi.
Kiireim võrgustandard 802.11n oli olemas kõigil, välja arvatud Brother.
Kui kasutada juhtmevaba ühendust, tasub valida printerile koht, kus signaal on võimalikult tugev ning samal kanalil pole häireid. Võrgukaabli võimalust ühelgi võrdluse printeril pole.
Mitmekülgne skanner
Skanner digitaliseerib klaasile pandud pildid-tekstid. Tihti on mugav see protsess käivitada printeril asuvast nupust – eriti, kui arvuti asub kaugemal.
Skaneerimistulemuse võib kohe salvestada ka mälukaardile või – kasutades muid seadmeid – ka pilve ehk mõnda netikeskkonda.
Epsoniga tuleb kaasa mitmekülgne tekstituvastustarkvara ehk nn OCR. Ideaalis suudab see teisendada (ka pilte sisaldava) tekstimaterjali näiteks korrektselt formaaditud Wordi dokumendiks, mida saab edasi töödelda.
Ka on võimalik digitaalselt arhiveerida ajaleheartikleid ning kasutada neis sisalduvaid sõnu otsingutes – mida ei saaks teha tekste, vaid piltidena arhiveerides.
Canoni OCR nii nutikas pole – see ei oska säilitada dokumentide formaati ning ei suuda ka lugeda kursiivis olevaid tekstitulpasid.
Konkurent laserile
Saja euro eest saab tindipritsi, mille prindikvaliteet laserile alla ei jää. Ligi kolm korda odavamad seadmed kaotavad värvilaserile eelkõige kiiruses.
TMi testi võitjaks kerkis Canoni PIXMA MG5350 stabiilse kvaliteediga erinevates toimingutes. Trükised näevad välja kenad.
Epsoni nobe ja lihtsalt kasutatav Expression Home XP-402 ühendub probleemivabalt mobiilseadmete ja netiga ning prindib ilusaid fotosid.
HP Deskjet 3520 prindib paberi mõlemale küljele ning ühendub samuti mis tahes seadmetega.
Brother DCP-J315 sobib eelkõige dokumentide printimiseks ja täidab hästi koopiamasina rolli.
Kes palju prindib, sel tasub siiski vaadata kallimate, nii 200–300 eurot maksvate mudelite suunas – odavamad tindikassetid tasandavad sellisel juhul hinnavahe sõltuvalt kasutamise mahust umbes aastaga.
Puhta boonusena saab aga veelgi funktsionaalsema, kiirema ja mugavamalt kasutatava seadme, mille kvaliteetki kallima hinna vääriline.
Printimine pilvest ja mobiilseadmetest
Printimiseks ja skaneerimiseks tuleb tavapäraselt installeerida vastavate seadmete draiverid. Aga soovi korral saab seda sammu kõikide meie testitud printeritega vältida.
Epsonile ja HPle võib nii tekste kui fotosid saata lihtsalt meiliga – mis tahes seadmest. Printer tuleb eelnevalt registreerida tootja pilvekeskkonnas, kust saab ka meiliaadressi.
Pilveteenus konverteerib kirjas sisalduvad dokumendid vajadusel ringi ning edastab printerile juba sobivas vormingus. Küll ei tasu siiski seda võimalust "kuritarvitada" ning saata näiteks hiigelsuure mahu ja resolutsiooniga fotosid vms.
Epsoni pilveskaneering saadab tulemuse adressaadile samuti meiliga.
HP ja Epson ühilduvad ka teenusega Google Cloud Print, mis võimaldab printida nii mobiilsetest nutiseadmetest kui PC- ja Mac-arvutitest. Vajalik on Chrome-veebisirvija olemasolu või netist laetav tarkvara. Täpsemalt leiab infot teenuse kodukalt.
Kodusesse võrku ühendatud iOS-seadmetelt saab Canonisse, Epsonisse ja HPsse printida AirPrint-standardi abil, mida tunnevad kõik Apple'i mobiilsed seadmed ilma täiendava tarkvarata. AirPrint kasutab aga printeri vaikeseadistusi, mis ei pruugi olla alati sobivaimad.
Brother pakub skaneerimis- ja printimislahendust vaid Androidiga seadmetele.
AirPrintist suuremat funktsionaalsust võimaldavad rakendused Epsoni iPrint ja Canoni Easy-PhotoPrint, mida saab tasuta laadida veebist. Mõlema puhul on lisaks printimisele võimalus iOS-seadmetega skaneerida.
Canon oskab "otse" suhelda ka Picasaga ning võimaldab sealsest galeriist pilte ilma arvuti abita välja printida.
Testi täistulemused koos tabelite, illustratsioonide ja hinnetega leiab veebruarikuisest Tehnikamaailmast.
