Veenuse-lend jäigi unistuseks, Marsi juurde käib suur võidujooks

Ükski inimene pole käinud Maast kaugemal kui Kuu. 1969-1972 tehtud Kuu-kõnnid olid isegi NASA jaoks liigselt rahanõudvad. Nüüd tahab aga erainvestorite fond saata ühe abielupaari esimesele lennule Marsini ja tagasi.

Seni pole ükski inimene veel naaberplaneete lähemalt näinud, kuigi 1970. aastatel Apollo-programmi raames kavandatigi lendu Veenuseni. Aga see projekt lõpetati teatavasti üsna järsku.

Probleemiks on ennekõike see, et planeetidevahelisel lennul on raketil vaja märksa suuremat kiirendust kui Kuu-lendudel. Ja mis juhtub, kui mõni trajektooriarvutus viltu läheb, selle peale ei tahaks mõeldagi. Kuid kuna Marsi-lendudeks on käimas tõeline võidujooks, võetakse ka riske. NASA-l ja Euroopa kosmoseagentuuril ESA-l on juba ammu plaanis mehitatud lennud, koos maandumisega Marsil, aga alles 2030. aastateks.

Erakontsern SpaceX pakub aga nüüd raketi juba enne neid Marsi juurde ja tagasi jõudmiseks, küll ilma maandumiseta.

Esimene mehitamata aparaat, mis suutis Veenusest mööda lennata, oli NSV Liidu Venera 1 aastal 1961, kuid juhtimiskeskus kaotas temaga raadioside ja aparaat läks kaduma. Aasta hiljem suutis USA aparaat Mariner 2 saata ka lõpuks lähipilte Veenusest. Venera 3 oli esimene Maa aparaat, mis maandus Veenusel, 1966. aastal, kuid purunes ilma mingeid andmeid edastamata. Oktoobris 1967 suutis Venera 4 siis esimesena edukalt Veenusel maanduda.

Marsist lendas 1963. aastal mööda NSV Liidu Mars 1, aga ka temaga kaotati eelnevalt side. Aasta hiljem möödus Marsist NASA Mariner 4, seekord ka andmeid edastades. Esimese satelliidina jäi Marsi orbiidile Mariner 9 1971. aastal, samal aastal purunes maandumiskatsel Mars 2 maandur, Mars 3 maandur suuris aga 14,5 sekundit ka infot edastada.

Praegu tiirleb ümber Marsi kolm satelliiti (kaks NASA ja üks ESA oma) ja planeedi pinnal sõidab kaks NASA marsikulgurit. Venelaste ja hiinlaste ühisprojekt maanduriga Fobos-Grunt ja satelliidiga Yinghuo-1 nurjus tunamullu rikke tõttu. Jaapanlaste aparaat Nozomi läks 2003. aastal teel Marsi suunas kaotsi.

Meie Päikesesüsteemist välja lendavad praegu kokku viis aparaati, mida kõiki on teele saatnud USA kosmoseagentuur NASA.