Lennuks viie aasta pärast Marsini otsitakse vanemat paari
Multimiljonäri ja endise kosmoseturisti Dennis Tito juhitud meeskond kavatseb erasektori raha eest 2018. aasta jaanuris Marsile saata „läbi proovitud“ suhtes elava mehe ja naise. Inspiration Mars Foundation on läbi viinud uurimuse, mis näitab, et selline missioon on olemasoleva tehnoloogiaga teostatav.
Projektis osaleb Jane Poynter, kes veetis 1991. aastal koos veel seitsme inimesega kaks aastat luku taga suletud ökosüsteemis. Poynter ütles BBC-le, et missiooni planeerijad tahavad, et Marsile lendaks vanem paar, kelle suhe kannataks välja kaks aastat suletud keskkonnas elamist.
„Ma võin Biosphere 2-s elamisest saadud isiklikust kogemusest öelda, et kellegi olemasolu, keda sa tõesti sügavalt usaldad ja kellest hoolid, on erakordselt tähtis,“ seletas Poynter.
Poynter, kes abiellus teise Biosphere 2-st osavõtja Taber Macallumiga, tunnistas, et lend Marsile oleks paarile väga suur väljakutse. Valimisprotsessis üritataks aga leida paindlikke inimesi, kes suudaksid säilitada ka ebaõnne puhul rõõmsat ja optimistlikku suhtumist.
Plaan on välja valida keskealine paar, sest sellise pika kosmosemissiooni käigus saadav kiirgus mõjutaks nende tervist ja viljakust vähem.
Paarile antaks laiaulatuslik väljaõpe ning nad saaksid psühholoogilist abi Maalt kogu missiooni käigus.
„Me tahame, et kosmoselaeva meeskond esindaks inimkonda,“ ütles Poynter. „Me tahame, et selles meeskonnas peegelduks maailma noorsugu ning et nii tüdrukutel kui ka poistel oleksid rollimudelid,“ ütles Poynter.
Kosmoseajaloolane professor Christopher Riley Lincolni ülikoolist ütles, et paari saatmine Marsile võiks olla hea idee.
„Idee saata pikaaegsetele missioonidele vanemaid astronaute, kes on juba lapsed üles kasvatanud, on olnud olemas juba pikka aega. Põhjendus on see, et sellised pikaaegsed missioonid väljaspool Maa kaitsvat magnetvälja võivad muuta nad viljatuks,“ ütles Riley. „Abielupaarid on mõned korrad varemgi kosmosesse lennanud, lühikestel lendudel, ja see tundub töötavat hästi, niisiis, miks mitte.“
Niinimatatud Mars500 projekti andmed näitavad aga, et isegi hoolikalt jälgitavatel isikutel on pikaaegsel kosmosemissioonil olemas psühholoogiliste probleemide tekkimise tõenäosus.
Marsi-missioon kujutaks endast otselendu punase planeedi juurde ja tagasi ilma maandumata. See vähendab oluliselt maksumust. Mars Inspirationi meeskond usub, et sellise missiooni väljasaatmine on tehniliselt võimalik viie aastaga.
Mars Inspiratsioni meeskonna eesmärk on start 2018. aasta jaanuaris, sest siis asuvad Maa ja Marss teineteisele lähemal, ning edasi-tagasi lend kestaks umbes poolteist aastat ehk 501 päeva. Muul ajal võtaks lend aega 2-3 aastat.
Paljud usuvad, et sellise lennuga kaasneva pikaaegse kiirguses viibimisega toimetulekuks tuleb välja arendada uued tehnoloogiad. Sama kehtib ka meeskonna toidu ja veega varustamise kohta.
Mars Inspiration teatas, et on läbi viinud missiooni teostatavusuuringud, mis kavatsetakse avaldada pühapäeval. Leicesteris asuva Briti rahvusliku kosmosekeskuse esindaja Anu Ojha on uurimust näinud.
Ojha sõnul on teoreetiliselt võimalik Marsile ja tagasi lennata, kasutades California firma SpaceX süsteeme Dragon ja Falcon Heavy.
Tingimused kosmoselaeva pardal oleksid aga kitsad ja spartalikud. Hermeetilistele skafandritele ruumi ei oleks. Uuringu järgi piisaks lennu jaoks 1360 kilogrammist dehüdreeritud toidust ning kaheliikmelisele meeskonnale on 500 päevaks ette nähtud ka 28 kilogrammi tualettpaberit.
Kiirguskaitseprobleemist on aga Ojha sõnul kiirustades üle libisetud, tunnistades, et tuleb teha rohkem tööd ja uurida „loovaid lahendusi“. Tööd on vaja teha ka taaskasutustehnoloogiate parandamiseks uriinist vee eraldamiseks.
Ettevõtmist juhib Dennis Tito, kes maksis 20 miljonit dollarit esimeseks kosmoseturistiks saamise eest. Ta veetis 2001. aastal rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) kuus päeva.
Miljardär finantseerib osa projektist, kuid koguda tuleb palju rohkem raha. Organiseerijad ei ole öelnud, kui palju missioon maksma läheb ja kui palju nad koguma peavad. Öeldud on ainult, et asi on palju odavam kui Marsi-lennu hinda ette kujutatakse.
