Maad võib lähipäevadel tabada võimas päikesetorm
USA kosmoseagentuur NASA avastas sel nädalal hiiglasliku päikesepleki, mis mõne päevaga kasvas enam kui kuue maakera läbimõõdu suuruseks.
Päikeseplekid on Päikese pinnal olevad jahedamad ja tumedamad piirkonnad. Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinnalt tõusev ioniseeritud plasma või elektriliselt laetud gaas Päikese poolt tekitatavasse magnetvälja lõksu jääb.
Sedavõrd suur päikeseplekk viitab sellele, et Päikeses toimub vägev pulbitsemine. Tulemas on tõenäoliselt võimas päikeseplahvatus, mis Maani jõudes häirib Maa magnetvälja ning võib põhjustada elektroonikaseadmete rikkeid.
Euroopat võivad tabada laialdased elektrikatkestused ning kriitilise tähtsusega sidesignaalide vaikimine pikaks ajaks pärast seda, kui Maad on tabanud kord põlvkonnas ilmnev päikesetorm, on NASA varem hoiatanud.
"Seal on arenemas tõenäoliselt suur plahvatus," sõnas akadeemik Minna Palmroth meteoroloogiainstiuudist. "Viimaste fotode järgi paistab aga, et plekkide piirkond on liikunud kohta, kust see enam Maad ei ähvarda."
Kui Päikese magnetvälja suund on selline, et plahvatus tabab Maad, võib see põhjustada virmaliste teket. Keskkonnatundlikud inimesed võivad kaevata halva enesetunde üle. Kui purskest lähtunud laetud osakeste voog, kosmiline kiirgus ehk päikesetuul jõuab Päikeselt Maa magnetväljani, siis tekitab seal häireid. Siis on oodata magnettorme, mis omakorda võivad põhjustada häireid raadiosides, satelliitide ja GPS-seadmete töös, lennuliikluses jne.
Päikese aktiivsus on suurenemas pärast 2007-2009. aastate madalseisu. 2011. aasta sügisest saadik on Päikesel suurenenud päikesepursete arv ja virmalisi on näha olnud ka Eestis.
Iga 22 aasta tagant tipneb Päikese magnetilise energia tsükkel, samas kui päikeselaikude arvukus jõuab maksimaalsele tasemele iga 11 aasta tagant.
NASA teadlased on öelnud, et aastal 2013 võivad need kaks sündmust sattuda samale ajale ning tekitada ülikõrgeid kiirgustasemeid. Sel juhul võib maailma suurtes piirkondades ees seista isegi mitme kuu pikkune elektrikatkestus.
Tõenäolisema stsenaariumi kohaselt jäävad suured alad, kaasa arvatud Põhja-Euroopa, kus elektrivõrgud on kergestihaavatavad, elektrita ja juurdepääsuta elektroonikaseadmetele tundideks, võimalik, et isegi päevadeks.
Ajaloost on teada suur päikesetorm aastast 1859. Toona võis virmalisi näha kuni Kariibi mereni. See ajas rikki kompassid ning paiskas segi telegraafiühenduse Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
