Tõenäoliselt peame muutma oma ettekujutust evolutsiooni ühest tähtsaimast sündmusest - elu tulekust maale umbes 400 mln aastat tagasi niinimetatud Devoni ajastul, selgitab ajakiri Imeline Teadus.

Ürgkahepaikset ichthyostegat on pikka aega peetud tõenäoliseimaks selgroogseks, kes esimesena ujumise kõndimise vastu vahetas.

Nüüd on teadlased looma uuel viisil uurinud ja tulemused on üllatavad. Inglismaal Hatfieldi kuninglikus veterinaariakolledžis töötava dr Stephanie Pierce'i juhitud uurimisrühm skaneeris kõigepealt 3D-skanneriga mitmed ichthyostega kivististe eksemplarid.

Saadud andmete põhjal lõid nad ürgkahepaikse täpse digitaalse koopia. Animatsiooniprogrammide abil said nad looma jäsemeid liigutada ja mõõta, kuidas ning kui kaugele sai iga üksikut jäset liigutada.

Võrreldes nähtut viie praegu elava loomaliigi - salamandri, krokodilli, nokklooma, hülge ja saarma - anatoomia ja liikuvusega, võisid teadlased järeldada, et ürgkahepaikne ei suutnud kõndida neljal jalal, nagu teadlased seni on arvanud.

Ichthyostega jäsemed ja selgroog polnud piisavalt liikuvad ning seepärast pidi loom liikuma maismaal pigem tänapäeva hüljestele sarnaselt.

Briti teadlased osutavad muuhulgas sellele, et ürgkahepaikse tagajalad ulatusid vaevu maani. Seepärast arvavad nad, et ilmselt uuris loom maismaad samuti kui tänapäeva mudahüpikud, kes kasutavad rinnauimi nagu kahte jäika karku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid